Europarlament tunnistas Ukraina 1930. aastate näljahäda genotsiidiks (1)

Copy
Holodomori ohvrite mälestamine Lvivis.
Holodomori ohvrite mälestamine Lvivis. Foto: YURIY DYACHYSHYN / AFP / Scanpix

Euroopa Parlament (EP) kiitis neljapäeval heaks otsuse, mis tunnistab Ukraina 1930. aastate näljahäda ehk holodomori genotsiidiks.

Otsuse tekstis öeldakse, et europarlament tunnistab Ukraina 1932.–1933. aasta kunstliku näljahäda holodomori, mille põhjustas nõukogude režiimi tahtlik poliitika, genotsiidiks ukraina rahva vastu.

Otsuse poolt hääletas neljapäeval EP täiskogu istungil osalenud 536 saadikust 506, vastu oli 12 ja erapooletuks jäi 17.

«(EP) tunnistab holodomori, Ukraina 1932.–1933. aasta kunstliku näljahäda, mille põhjustas Nõukogude valitsuse teadlik poliitika, genotsiidiks Ukraina rahva vastu, sest see tekitati teadlikult eesmärgiga hävitada rühm inimesi, luues elutingimused, mis olid arvestatud nende füüsiliseks hävitamiseks,» seisis otsuses.

Sellega seoses kutsus EP Venemaad kui NSV Liidu õigusjärglast ametlikult tunnistama holodomori ja vabandama nende kuritegude eest. Lisaks kutsus parlament kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone, kes ei ole holodomori veel genotsiidiks tunnistanud, seda tegema.

EP teatas ka, et mõistab teravalt hukka need totalitaarse Nõukogude režiimi genotsiidiaktid, mis viisid miljonite ukrainlaste surmani ja põhjustasid olulist kahju Ukraina ühiskonna alustaladele. «(EP) kutsub kõiki riike, eelkõige Venemaad ja teisi riike, mis tekkisid Nõukogude Liidu lagunemisel, avama oma arhiivid 1932.–1933. aasta Ukraina kunstliku näljahäda kohta,» öeldakse otsuses.

Euroopa Parlament austas kõigi holodomori ohvrite mälestust ja väljendas solidaarsust selles tragöödias kannatada saanud Ukraina rahvaga, eriti holodomori ellujäänud ohvrite ja nende perekondadega, ning avaldas austust totalitaarse Nõukogude režiimi toime pandud kuritegude ohvritele.

Samuti kutsus Euroopa Parlament ELi liikmesriike ja kolmandaid riike üles tõstma teadlikkust nendest sündmustest ja teistest Nõukogude režiimi kuritegudest, arvates neid puudutavad ajalooteadmised haridus- ja teadusprogrammidesse, et vältida sarnaseid tragöödiaid tulevikus.

Lisaks väljendas EP kahetsust, et holodomori 90. aastapäev möödub ajal, mil Venemaa jätkab agressiivset sõda Ukraina vastu, rikub selle riigi iseseisvust ja terviklikkust ning püüab kaotada Ukrainat kui rahvusriiki ja hävitada selle identiteeti ja kultuuri, tema rahvast. EP mõistis hukka asjaolu, et Venemaa Ukraina-vastane ründesõda on viinud ülemaailmse toidukriisini, kus Venemaa hävitab ja rüüstab Ukraina viljaladusid ning takistab jätkuvalt Ukrainal vilja eksportimist vaeseimatesse riikidesse.

Tagasi üles