Hiinas ohtu nägeva Jaapani valitsus kiitis heaks kaitsereformi
/nginx/o/2022/12/16/15028440t1hee42.jpg)
Jaapani valitsus kiitis täna heaks suure kaitsepoliitikareformi ja otsustas tõsta kulutusi, sest Hiina kujutab endast senisest suuremat ohtu riigi julgeolekule.
Valitsus kiitis heaks plaani tõsta kaitsekulutusi 2027. aastaks praeguselt ühelt protsendilt sisemajanduse kogutoodangust kahele, millega Jaapan vastaks NATO liikmesriikidele kehtestatud nõuetele.
Kavas on ka ümberkorraldused sõjaväe juhtimises ning otsustatud on soetada uusi rakette, mis suudaksid tabada vaenlase raketipolügoone.
«Kaitsevõime fundamentaalne ümberkujundamine on selles tõsises julgeolekukeskkonnas kõige pakilisem ülesanne,» ütles peaminister Fumio Kishida eelmisel nädalal.
Arvamusküsitluste põhjal toetavad jaapanlased muudatusi kaitsepoliitikas, sest neile teevad muret Hiina kasvav sõjaline võimsus ja muud geopoliitilsed arengud nagu Ukraina sõda.
Muudatused on siiski vastuolulised, sest Jaapani Teise maailmasõja järgne põhiseadus ei tunnista ametlikult sõjaväge, mille ülesanne peaks piirduma riigi kaitsmisega rünnaku korral.
Muudatused on kirjas kolmes kaitse- ja julgeolekudeokumendis, mille valitsus reedel heaks kiitis.
Neis nimetatakse Hiinat kõigi aegade suurimaks strateegiliseks väljakutseks Jaapani rahu ja julgeoleku tagamisele ning tõsiseks mureks nii Jaapanile kui rahvusvahelisele kogukonnale.
Seetõttu kavatseb valitsus tõsta kaitsekulutused 2027. aastaks kahe protsendini SKT-st, mis on märkimisväärne kasv ajalooliselt välja kujunenud ühe protsendiga võrreldes ning tekitanud küsimuse, kuidas seda rahastatakse.
Raha kasutatakse projektideks nagu «vastulöögivõimekuse» omandamine, mis tähendab suutlikkust rünnata kohti, kust on oodata sõjalist lööki Jaapanile.
Dokumentides hoiatatakse, et Jaapani praegustest raketitõrjesüsteemidest ei piisa ohu vastu ja vaja on «vastulöögivõimekust».