Tuneesias peetakse opositsiooni osavõtuta parlamendivalimisi
/nginx/o/2022/12/17/15031077t1h755d.jpg)
Tuneeslased valivad täna parlamenti, millel sisuliselt võimu ei ole, kuid mis on viimane samm president Kais Saied poliitilistest reformidest mullu juulis läbi viidud võimupöörde kindlustamiseks.
Valimistele eelnes kolm nädalat pea märkamatut kampaaniat, plakateid oli tänavatel vähe ja rahamuredega koormatud ühiskonnas tõsisemat valimisdebatti ei tekkinudki.
Opositsiooniparteid on kutsunud üles valimisi boikoteerima, sest nende sõnul on need osa riigipöördest ainsas 2011. aasta araabia kevadest välja kasvanud demokraatias.
Saied saatis pärast kuid kestnud poliitilist patiseisu ja koroonapandeemia tõttu süvenenud majanduskriisi eelmise aasta juulis parlamendi laiali ja tankid selle vastu, haarates võimu kümme aastat pärast diktaator Zine El Abidine Ben Ali kukutanud rahvarevolutsiooni.
Seejärel surus ta läbi uue põhiseaduse, mis annab presidendile pea piiramatu võimu ja sätestab 161-kohalise kummitemplina toimiva parlamendi.
Esialgu toetasid Saiedi samme paljud tuneeslased, sest rahval oli Ben Ali ajastule järgnenud segasest ja korrumpeerunud demokraatlikust süsteemist kõrini.
Poolteist aastat hiljem on aga majandusolukord riigis läinud veel hullemaks, inflatsioon ulatub 10 protsendini ning tekkinud on piima-, suhkru- ja bensiinipuudus, mis kõik annab hoogu väljarändele.
Tuneesia revolutsioonijärgse põhiseadusega sätestatud presidentaal-parlamentaalne süsteem oli andnud eelmisele parlamendile suure võimu.
Tänastel valimistel üles seatud isikud pürivad aga üksikkandidaatidena parlamenti, kus erakondadel ei ole enam mingit mõju.
Uus parlament ei saa valitsust ametisse nimetada ega tagandada, selleks seatud tingimused on nii ranged, et neid on peaaegu võimatu täita, ütles politoloog Hamadi Redissi.
Analüütik Hamza Meddeb nimetas valimisi «mittesündmuseks» ja ennustas, et valima läheb väga väike osa tuneeslastest.
«Need valimised on formaalsus, et viia lõpule poliitiline süsteem, mille kehtestas Kais Saied, ja koondada võim tema kätte,» ütles Meddeb.
«Tuneeslased teavad, et parlamendil ei ole mitte mingit poliitilist kaalu ja see on jäetud ilma igasugusest võimust.»
Meddeb lisas, et enamik kandidaate on poliitikas uustulnukad, kes ei suuda äärmiselt raskete majandustingimustega heitlevaid valijaid mobiliseerida.
Vabaühenduse Tuneesia Demokraatliku Ülemineku Vaatluskeskus andmetel moodustavad umbes poole valijaist õpetajad ja keskastme riigiteenistujad.
Erinevalt eelmisest sugude võrdsusel põhinenud süsteemist on sedapuhku naiste osakaal kõigi kandidaatide hulgas 15 protsenti.
Peaaegu kõik Tuneesia erakonnad, seal hulgas Saiedi vihavaenlane, eelmises parlamendis enamuses olnud islamistlike joontega Ennahdha, on lubanud valimisi boikoteerida.
Mõjuvõimas ametiühinguliit UGTT on nimetanud valimisi mõttetuks.