:format(webp)/nginx/o/2022/12/18/15034171t1he76a.jpg)
Viimased kümme kuud on Ukrainas peale raketi-, mürsu- ja pommirünnakute käinud ka vihased infolahingud ning veebiavarustesse üle kandunud konfliktis kahtlustavad leedulased nüüd Facebooki Vene-meelses kallutatuses.
Viimased kümme kuud on Ukrainas peale raketi-, mürsu- ja pommirünnakute käinud ka vihased infolahingud ning veebiavarustesse üle kandunud konfliktis kahtlustavad leedulased nüüd Facebooki Vene-meelses kallutatuses.
Viimaste kuude suurim sotsiaalmeediamöll maailma mastaabis on seotud ärihiiu Elon Muskiga, kes ostis Twitteri ja vallandas sellega säutsumaailmas täieliku kaose. Kui ettevõtja oli lahti lasknud suure osa Twitteri töötajatest, esinenud kummaliste avaldustega Ukraina kohta, põhjustanud suure hulga kasutajate plehkupaneku teistele platvormidele, sealhulgas Mastodoni, ning keelanud sõjategevuse jälgimiseks ülioluliste avalikult kättesaadava luureteabe vahendajate ehk OSINTi kontod, on üha teravamalt päevakorras küsimus, mis on tegelikult Muski plaan.
Leedus on Muski lammutustöö saanud napimalt tähelepanu, kuna tegemist on riigis ühe kõige vähem kasutatava sotsiaalmeediakeskkonnaga. Kuigi Ukraina sõja tõttu on see viimasel ajal pisut menukamaks muutunud, jääb ta valdavalt siiski nišiplatvormiks, mida pruugivad mõned erihuviga grupid, näiteks poliitikud, ajakirjanikud ja üksildased noorukid.