:format(webp)/nginx/o/2022/12/19/15035877t1h98fe.jpg)
Hollandi peaminister Mark Rutte vabandas esmaspäeval ametlikult riigi 250 aastat kestnud rolli pärast orjakaubanduses, nimetades seda inimsusvastaseks kuriteoks.
Hollandi peaminister vabandas riigi rolli pärast orjakaubanduses (1)
«Hollandi valitsuse nimel vabandan ma täna Hollandi riigi kunagiste tegude pärast,» ütles peaminister Haagis peetud kõnes.
Vabandus järgnes ülevaatele riigi ajaloolisest rollist üleilmses orjakaubanduses.
Rutte ütles varem, et tema kõne Haagis asuvas rahvusarhiivis saab olema «tähendusrikas» hetk.
Spekulatsioonid võimalikust vabandamisest pahandasid osa aktiviste Hollandis ja selle endistes asumaades, mis leiavad, et selline andeks palumine peaks aset leidma 1. juulil, mil tähistatakse orjanduse kaotamise 160. aastapäeva.
Aktivistid ise peavad aga järgmist aastat siiski 150. tähtpäevaks, kuna paljusid orjastatud inimesi sunniti istandustes töötama veel kuni kümme aastat pärast ametlikku orjanduse lõppu.
«Millest selline kiirustamine?» küsis Hollandis paikneva Orjandusliku Mineviku Rahvusliku Platvormi esimees Barryl Biekman. Osa gruppe läks koguni eelmisel nädalal kohtusse, ent neil ei õnnestunud läbi suruda taotlust kõnet blokeerida.
Hollandi valitsus on varem väljendanud süavad kahetsust riigi ajaloolise rolli pärast orjanduse sünges ajaloos, ent seni pole ametlikku vabandust esitatud. Rutte on öelnud, et selline avaldus võib ühiskonda lõhestada. Sellele vaatamata on vabandamise toetajate hulk parlamendis enamuses.
/nginx/o/2022/12/19/15035899t1h63e1.jpg)
Peaministri kõne on vastus eelmisel aastal avaldatud uurimusele, mille koostas valitsuse määratud nõuandev kogu.
Raport soovitas muuhulgas valitsusel ka vabandada ja kuulutada orjakaubandus, mis kestis 17. sajandist kuni selle tühistamiseni ning «mis leidis otseselt või kaudselt aset Hollandi võimude teadmisel», inimsusvastaseks kuriteoks.
Nõukogu kohaselt ei saa institutsionaalset rassismi Hollandis vaadelda eraldi sajanditepikkusest orjandusest ega kolonialismist ning ideedest, mis on esile kerkinud sellises taustsüsteemis.
Hollandi ministrid asusid esmaspäeval arutama teemat Surinames, aga ka Hollandi endistes kolooniates Arubal, Curaçaol ja Sint Maartenil, mis koos Hollandiga neljakesi moodustavad Madalmaade Kuningriigi. Arutelu peeti ka kolmel Kariibi mere saarel – Bonaire'il, Sint Eustatiusel ja Sabal –, mis on ametlikult Hollandi eriomavalitsused.
Valitsus on teatanud varem, et aastaring, mis saab alguse 1. juulil 2023 on orjanduse mälestusaasta, mille kestel teeb riik «pausi», et meenutada antud valusat ajalugu ning kuidas see ajalugu mängib endiselt negatiivset rolli paljude inimeste tänases elus.
Seda mõtet rõhutas varem sel kuul avaldatud sõltumatu juurdlus, mis tuvastas nii Hollandi välisministeeriumist kui riigi diplomaatilistes esindustes vohavat rassismi.
Lõuna-Ameerikas asuvas väikeses Surinames, kus Hollandi plantaatorid teenisid orjade tööjõuga tohutut tulu, ütlevad kohalikud aktivistid ja ametnikud, et nende käest pole keegi küsinud sisendit teemasse ning laiemalt võttes on see näide Hollandi koloniaalpärandi jätkumisest. See, mida tegelikult vajatakse, on nende sõnul kompensatsioon.
Holland hakkas Atlandi ookeani ülesest orjakaubandusest osa võtma 16. sajandi lõpuosas ning muutus oluliseks tegijaks pool sajandit hiljem, 17. sajandi keskpaiku. Edasi sai Hollandi Lääne-India Kompaniist suurim orjadega tegelev ettevõtmine Atlandi ookeanil, ütles Hollandi koloniaalajaloo asjatundja ning Leideni ülikooli abiprofessor Karwan Fatah-Black.
Hollandi linnad, seal hulgas pealinn Amsterdam ja sadamalinn Rotterdam, on juba vabandanud oma linnaisade ajaloolise rolli pärast orjakaubanduses.
Aastal 2018 vabandas Taani Ghana ees, mida kuningriik koloniseeris 17. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani.
Selle aasta juunis väljendas Belgia kuningas Philippe «sügavat kahetsust» väärkohtlemiste pärast Kongos.
Aastal 1992 vabandas toonane paavst Johannes Paulus II kiriku rolli eest orjakaubanduses.
Ühendriikides, eriti lõunaosariikides, on ameeriklased pidanud maha emotsionaalselt laetud vägikaikavedusid seoses orjapidajatele püstitatud ausammaste maha võtmise pärast.