:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
Soome pelgus Moskva ees oli enne 1995. aastal ELi astumist piisavalt suur, et julgeolekulistest argumentides avalikult ei räägitud, rääkis eurosaadik Henna Virkkunen intervjuus Postimehele.
VIDEOINTERVJUU ⟩ Soome eurosaadik: Moskva kontrollis aastakümneid meie avalikku ruumi
«Toonane diskussioon käis suuresti ELiga liitumise majandusliku mõtte ümber,» meenutas Soome Koonderakonda ja läbi selle europarlamendis paremtsentrit ühendavasse Euroopa Rahvaparteisse kuuluv Virkkunen. «Hiljem on toonased otsustajad öelnud, et see oli ka julgeolekulistel põhjustel.»
Virkkuneni sõnul õnnestus Soomel küll Teise maailmasõja ajal pääseda Nõukogude okupatsioonist, aga sellegipoolest saavutas Moskva kontrolli nende avaliku ruumi üle.
«Me ei võinud Venemaad väga avalikult kritiseerida,» kirjeldas ta. «Peavoolumeedia Soomes tegeles teatud enesetsensuuriga. Keelatud olid ka näiteks Venemaa-kriitilised raamatud. Nõukogude ametnikud kontrollisid toona ka näiteks õppematerjale koolides jne.»
«Oli näha, et NSVL ei austanud Soome neutraalsust. Esimest korda tunnustasid nad seda, et Soome on neutraalne riik, siis, kui Mihhail Gorbatšov külastas Soomet aastal 1989,» rääkis Virkkunen.
Hirmust Moskva ees ei loetud parketikõlbulikuks ka Koonderakonda. «Me olime liiga kriitilised, me ei olnud Venemaale lojaalsed,» selgitas Virkkunen.
«1987. aasta oli esimene kord, kui minu partei lasti ka Soome valitsusse,» meenutas ta.
Soome NATOsse astumist on Koonderakond toetanud viimased 16 aastat. Pikka aega oldi ainus sellise seisukohaga partei.
Koonderakonna soovitus aga oli, et Soome peaks minema allianssi hetkel, kui midagi suurt ei sünni. Praegune ajastus pole Virkkuneni hinnangul just parim. «Me pidanuks seda tegema varem. Aga loomulikult on parem hilja kui mitte kunagi,» leidis ta.
/nginx/o/2019/01/31/11756180t1h011f.jpg)
Sellest, kui alla surutud Soome avalik diskussioon Venemaa osas oli, sai Virkkunen täielikult aru siis, kui kaheksa aasta eest eurosaadikuks sai. «Kuulasin siin plenaarsaalis, kuidas Balti või Poola saadikud rääkisid Venemaast. See oli väga erinev sellest, mida meie tegime Soome parlamendis,» nentis ta.
Virkkuneni sõnul on nüüd näha, et Baltimaad ja Poola olid realistid. «Soomes oli palju lootust, eriti pärast NSVLi kokkuvarisemist, et asjad muutuvad,» tõdes ta. «Soomes arvati, et kui meil on tugevad majanduslikud ja ärilised suhted Vene tööstusega, siis see aitab neid ja juhib neid demokraatia suunas. Ma arvan, et Baltimaades ja Poolas olite te palju realistlikumad.»
See intervjuu on osa koostöös Euroopa Parlamendiga valmivast videointervjuude,-debattide ja taskuhäälingute sarjast «Maailm taskus: Euroopa eri», mis püüab avada ELi ja selle erinevate liikmesriikide välispoliitilisi arusaamu.