/nginx/o/2022/11/03/14938352t1h5764.jpg)
/nginx/o/2022/12/20/15038266t1h7f63.jpg)
Nädalavahetusel toimunud õppused, mille käigus esines 18 uuel Saksa sõjaväe lahingumasinal Puma rikkeid, on järjekordne hoop Saksamaa Bundeswehri ja kaitsetööstuse usaldusväärsusele.
Bundeswehri varustuse seisukord on juba pikka aega muret tekitav: Saksamaa sõjavägi ja kaitsetööstus on olnud rambivalguses lugudega remonti vajanud tankidest ja helikopteritest, relvadest, mis kuuma ilmaga ei toimi, sõduritest, kes peavad treenima külmas vastava varustuseta, ja ebapiisavast laskemoonavarust.
Viimase õppuse ajal ilmnesid tehnilised rikked NATO kiirreageerimisjõudude 37. tankitõrjegrenaderide brigaadi kõigil 18 kõrgtehnoloogilisel jalaväe lahingumasinal Puma, mis pidid välja vahetama 50 aastat vana Marderi. Ajakiri Spiegel viitas 10. soomusdiviisi kindralmajor Ruprecht von Butleri meilile, kus kindral võrdles masinate operatiivvalmidust loteriiga.
Kõrgtehnoloogiat täis jalaväe lahingumasinaid Puma toodavad Krauss-Maffei Wegmann (KMW) ja Rheinmetall Landsysteme GmbH (RLS). Ühe masina maksumus on ligi 17 miljonit eurot. Pumasid töötati välja üle kümne aasta ja need võeti kasutusele alles eelmisel aastal, vahendab Deutsche Welle.
Pumat vaevavad arvukad tehnilised probleemid ning osaga neist on lahinguvalmiduse tagamiseks juba tegeletud. Näiteks teatati 14. detsembril, et Pumasid uuendatakse 850 miljoni euro eest vastavalt ühtsele konstruktsioonistandardile.
/nginx/o/2022/12/20/15038267t1hfb3f.jpg)
Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht (Sotsiaaldemokraatlik Partei, SPD) teatas pärast järjekordseid probleeme Pumaga, et riik ei osta esialgu lisamasinaid. «Kuni sõiduk ei ole stabiilne, ei tule teist partiid,» ütles Lambrecht. «Meie väed peavad tuginema sellele, et relvasüsteemid on ka lahingutegevuse ajal töökindlad ja stabiilsed,» vahendab Die Zeit tema sõnu.
Lambrecht kohtus esmaspäeval kindralite, tippametnike ja kaitsetööstuse esindajatega ning ütles õhtul ZDFi intervjuus, et nõudis masinate võimalikult kiiret töökorda seadmist. Seni kasutatakse aga vanemaid Mardereid. NATO kiirreageerimisjõudude juhtimist probleemid Pumadega ei mõjuta, lisas Lambrecht.
Kriitikat tuli kõigist parteidest
Roheliste kaasesimehe Ricarda Langi sõnul tuleb probleeme kiiresti analüüsida ning need lahendada. «Ennekõike on see minu arvates märk sellest, et meil on üldiselt probleeme Bundeswehri operatiivvalmidusega ja varustuse hankimisega,» lisas ta. Langi sõnul aitab olukorda parandada lisarahastus, mis Bundeswehrile kättesaadavaks tehti, kuid vaja olevat ka hankesüsteemi reformi, vahendab RND.
«Puma peaks olema Saksa armee üks peamistest relvasüsteemidest. Ja kui Puma ei ole töökorras, siis ei ole ka armee töökorras,» ütles Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) poliitik Johann Wadephul Deutsche Wellele.
Tema parteikaaslane Roderich Kiesewetter nõuab, et probleeme ei kasutataks ettekäändena mitte tarnida Ukrainale Marderi jalaväe lahingumasinaid. Vanade Marderite edaspidine kasutamine Puma asendajana ei ole Kiesewetteri sõnul Bundeswehri jaoks lahendus.
«Küsimus on meie usaldusväärsuses NATO partnerina ja vajalikus võimaluses tarnida Ukrainale lõpuks Mardereid. Probleemid Pumaga ei tohi viia selleni, et luuakse jälle uus ettekäände, miks Mardereid ei saa Ukrainasse tarnida,» vahendab RND Kiesewetteri sõnu.
/nginx/o/2022/12/20/15038268t1hcb19.jpg)
«On selge, et kaitseminister Lambrecht peab siin kiiresti selgitusi andma. Kaalul on meie armee operatiivvalmidus ja seega ka meie kohustused NATO partnerina. See, et parlament ja NATO partnerid saavad probleemidest teada ajakirjandusest, ei ole jällegi kaitseministri hiilgav kommunikatsioonisaavutus,» kritiseeris CDU poliitik.
Meie väed peavad tuginema sellele, et relvasüsteemid on ka lahingutegevuse ajal töökindlad ja stabiilsed.
Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht
/nginx/o/2022/12/20/15038269t1h8eaa.jpg)
Patsifismile rõhuva ja kaitsekulutuste suurendamise vastu seisva Vasakpartei fraktsiooni esimees Bundestagis Dietmar Bartsch kutsus valitsust üles uurima kahjunõudeid tootjate vastu. «Kuue miljardi euro eest vanarauda on Saksamaale piinlik. Puma jalaväe lahingumasin oli algusest peale valearvestus ning miljardite eurode suurune auk maksumaksjatele,» kritiseeris Bartsch esmaspäeval Berliinis.
«Juba 2017. aastal oli 71st tehases toodetud uuest Puma masinast vaid 27 töökorras. Ometi on kulud selle tulemusena kahekordistunud,» rõhutas ta. Arvestades Bundeswehrile kättesaadavaks tehtud miljardeid, on Bartschi sõnul oht, et maksumaksjate raha põletatakse veel mitme miljardi väärtuses.
Pärast Puma jalaväe lahingumasinate rikkeid kutsus Bundeswehri Liit üles keskenduma rohkem maaväele. «Me vajame lõpuks ometi riigi- ja liitlasriikide kaitseks maavägesid, mis on oma nime väärt, sest heidutus ja kaitse nõuavad konflikti korral võiduvõimelisi vägesid,» ütles liidu esimees André Wüstner Funke Mediengruppe ajalehtedele. Seda on Wüstneri sõnul võimalik saavutada ainult selliste relvasüsteemidega, mis on igal ajal töökorras.
«Varem ei keskendutud kaitse-eelarve alarahastamise tõttu sõjaväe relvastusprojektidele,» ütles Wüstner. Alarahastamine maksab tema hinnangul nüüd kätte.
Varustusega probleeme palju
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kuulutas Saksamaa kantsler Olaf Scholz välja Zeitenwende ehk pöörde, mis tähendab murrangut riigi välispoliitilises ja sõjalises strateegias, teatades iga-aastase kaitse-eelarve suurendamisest ning saja miljardi euro suurusest ühekordsest erifondist sõjaväe moderniseerimiseks.
Peaaegu aasta hiljem on sajast miljardist vähe abi olnud. Alles eelmisel nädalal allkirjastas kaitseministeerium esimesed lepingud, muuhulgas ka Ameerika Ühendriikide F-35 hävitajate tellimuse, kuid varustuse tarnimine on veel aastate kaugusel. Eksperdid peavad probleemseks ülekoormatud hankesüsteemi ning ülemäärast ja lämmatavat bürokraatiat, vahendab Die Zeit.
Mõni päev tagasi tekitas parlamendis ja väeosades rahutust kaitseministeeriumi salajane aruanne Bundestagi kaitsekomisjonile, mille järgi on Saksamaal olemas vaid piiratud operatiivvalmidus NATO ülesanneteks, näiteks alliansi idaserva tugevdamiseks või NATO kiirreageerimisjõudude juhirolli täitmiseks, kirjutas Spiegel.
Tähtsate IT-projektide hilinemise tõttu olevat aruande järgi võimalik digitaalne juhtimine tagada vaid piiratult ning minimaalseid nõudeid tagades. Ka suurtükkide ning õhutõrje puhul olevat olukord sarnane ning üksuste kaitset saab tagada vaid piiratud ulatuses.
«Aastakümneid kestnud strukturaalsest alarahastamisest tingitud puudujääke personali, varustuse, taristu, varuosade ja laskemoonaga ei saa lõpetada üleöö,» kirjutab Lambrecht aruandes.
Bundestagi kaitsevolinik Eva Högl ütles novembris interjuus Die Zeitile, et Leedus, kus Saksamaa NATO liitlasvägesid juhib, puudub sõduritel õige varustus külmaks talveks ning ka sidetehnoloogia, mille abil nad saaksid rääkida teiste NATO vägedega, kuna see ei ühti teiste liitlaste omaga. Seetõttu puudub Saksa vägedel manöövrite ajal leedulaste ja teiste liitlastega kontakt, nad peavad tankidest väljuma ja lehvitama või karjuma. Högli 2021. aasta aruande järgi olevat Saksa väed Ida-Euroopas NATO nõrgim lüli.
Novembri lõpus oli Saksamaa kaitsetööstus samuti meedia tule all, sest kaitseallikate sõnul piisaks Bundeswehril laskemoonavarudest vaid paari päeva pikkuseks intensiivseks võitluseks vahendab Deutsche Welle. See tähendaks, et Saksamaa laskemoonavarud on tunduvalt väiksemad kui NATOs kehtivad standardid, mille järgi peab igal liikmesriigil olema 30 päeva jagu laskemoona. Relva- ning laskemoona tarned Ukrainale olevat olukorda vaid halvendanud. Ainuüksi selle puudujäägi korvamiseks peab Saksamaa kaitseekspertide sõnul investeerima veel 20–30 miljardit eurot.
Puuduliku laskemoonavaru skandaali järel algas sõnasõda Saksamaa valitsuse ja kaitsetööstuse vahel – esimene ootas tootmisvõimsuste suurendamist, teine aga valitsuse tellimusi.
«Ootan relvatööstuselt tootmisvõimsuse suurendamist,» ütles SPD kaasjuht Lars Klingbeil detsembri alguses ARD-le. «Aga oodata ja öelda: «Vaatame, mida poliitikud meile pakuvad», see ei ole suhtumine, millega me saame neid puudujääke vähendada,» lisas ta.