VAHUR LAIAPEA Venemaa alatu sõja sügavad jäljed Ukraina eestlaste elus (2)

Rita Kadilkina selgitab välja Krasnodarka eesti seltsi maksuvõlglasi.
Rita Kadilkina selgitab välja Krasnodarka eesti seltsi maksuvõlglasi. Foto: Kaader filmist «Krimmi õpetaja»

Mida on suure sõja ajal kogenud ja näinud, tundnud ja mõelnud Ukrainas elavad eestlased, kirjutab kuid Ukrainas toimuvat sõda ja inimeste saatust kajastanud filmirežissöör Vahur Laiapea.

Rita

Kui esimesed eesti väljarändajad 1861. aastal pärast pikka teel olemist Krimmi sisemaale neile määratud maavaldustesse jõudsid, nägid nad enda ees lagedat steppi. Ei olnud seal kaevusid ega vett. Mõni rändur olnud valmis retke eestvedajaid maha lööma – ent millega? Polnud seal puud ega põõsast, kust kaigast murda. Ei jäänud üle muud, kui hakata kodu rajama. Külad kerkisid, majade ümber rajati aiad, avati eestikeelsed koolid.

2008. aastal sattusin esimest korda Ukrainasse. Krimmi. Kunagi eestlaste rajatud Krasnodarka külas elasin kaks nädalat Rita Kuusk-Kadilkina juures. Rita on kohaliku eesti kogukonna eestvedaja. Räägib ilusat eesti keelt. Tegin filmi Ritast ja Tiina Rekandist, eesti neiust, kes siia kohalikele lastele eesti keelt tuli õpetama. Puhtad eestlased surevad ära, ütles Rita Tiinale, kui nad koos pildialbumist veel elavate ja juba surnud eestlaste pilte vaatasid.

Rita maja kõrval asub Eesti tare. 24. veebruaril 2009. aastal filmisin, kuidas Tiina koos kohalike lastega tare ette sinimustvalge lipu heiskas. Rita käis Eestis 2010. aastal. See oli meie viimane kohtumine. Möödus kaksteist aastat. Helistan Ritale enne jõule. Kuidas elu? Tervis? Eestlased? Sõda?

Tagasi üles