Suri emeriitpaavst Benedictus XVI

Postimees
Copy
Paavst Benedictus XVI aastal 2012.
Paavst Benedictus XVI aastal 2012. Foto: Maurizio Maule / Fotogramma / Scanpix

Täna suri 95-aastasena emeriitpaavst Benedictus XVI, kes oli katoliku kiriku piiskopipühitsusega juht ja Vatikani riigipea aastatel 2005–2013.

Joseph Aloisius Ratzinger sündis 1927. aasta 16. aprillil Baierimaal Marktlis Joseph ja Maria Ratzingeri kolmanda lapsena. Väidetavalt ütles tulevane paavst juba viieaastaselt, et soovib tulevikus saada kardinaliks.

Vennad Ratzingerid paavsti 2008. aasta puhkuse ajal Itaalias.
Vennad Ratzingerid paavsti 2008. aasta puhkuse ajal Itaalias. Foto: Vatican Media

Tema vanem vend Georg valis samuti preestrikutsumuse. 1945. aastal suundusid mõlemad Ratzingeri-vennad õppima Traunsteini preestriseminari. Preestriks ordineeriti Georg ja Joseph Ratzinger aastal 1951. Nende õde Maria pühendas oma elu vaimulikust noorema venna Josephi majapidamise haldamisele.

Kardinal Joseph Ratzinger 1989. aasta Müncheni karnevali ajal.
Kardinal Joseph Ratzinger 1989. aasta Müncheni karnevali ajal. Foto: Scanpix

Kohe üsna algusest liikus Joseph Ratzinger rohkem usuteaduse akadeemilisele poolele. 1958. aastal sai temast teoloogiaprofessor Freisingis, sealt edasi Bonnis ja Münsteris.

Kaasaegset katoliku kirikut uuendanud Vatikani teisel kirikukogul (aastatel 1962–1965) osales Joseph Ratzinger Kölni piiskopi Josef Fringsi teoloogilise konsultandina.

Aastal 1968 ilmus tema esimene tähtteos «Sissejuhatus kristlusse» (eesti keelde tõlgitud aastal 2006). Kokku kirjutas ta elu jooksul 66 teoloogilise sisuga raamatut.

Kardinal Joseph Ratzinger ja Würzburgi piiskop Josef Stangl aastal 1982.
Kardinal Joseph Ratzinger ja Würzburgi piiskop Josef Stangl aastal 1982. Foto: Heinz Gebhardt / Scanpix

1977. aasta märtsis määrati Ratzinger Müncheni ja Freisingi peapiiskopiks. Sama aasta juunis tegi paavst Paulus VI temast kardinali.

1981. aasta lõpus kutsus paavst Johannes Paulus II ta Rooma usudoktriini kongregatsiooni prefektiks.

Paavst Johannes Paulus II ja kardinal Joseph Ratzinger 1980. aastal Müncheni raudteejaamas.
Paavst Johannes Paulus II ja kardinal Joseph Ratzinger 1980. aastal Müncheni raudteejaamas. Foto: Scanpix

Aastal 1997, kui Ratzinger sai 70-aastaseks, palus ta toonaselt paavstilt luba lahkuda usudoktriini kongregatsiooni juhi kohalt ning asuda selle asemel tööle Vatikani arhiivi arhivaari ja raamatukogu raamatukoguhoidjana. Johannes Paulus II lükkas aga selle palve tagasi ja palus tal jätkata senisel kohal.

2005. aastal, kui Johannes Paulus II suri, valis konklaav tolleks hetkeks juba 78-aastase Ratzingeri paavstiks.

Järjekorras 268. katoliku kiriku pea võttis oma ametinimetuseks Benedictus XVI. Nimevaliku põhjenduseks oli austusavaldus Esimese maailmasõja ajal ametis olnud ja toona väsimatult rahu nimel tööd teinud paavst Benedictus XV-le ning 5.–6. sajandil tegutsenud Nursia pühale Benedictusele, kes rajas benediktiini ordu ja on üks Euroopa kaitsepühakutest.

Paavst Benedictus XVI ja president George W. Bush aastal 2008.
Paavst Benedictus XVI ja president George W. Bush aastal 2008. Foto: FILIPPO MONTEFORTE / Scanpix

2013. aasta 11. veebruaril teatas Vatikan, et paavst Benedictus XVI otsustas ametist lahkuda. Ta oli esimene eluajal paavstiameti maha pannud inimene pärast Gregorius XII aastal 1415 ning erinevalt viimati mainitust tegi seda oma vabal tahtel.

2013. aasta 28. veebruarist kandis ta emeriitpaavsti tiitlit.

Benedictus XVI

  • Paavstiaja vältel kanoniseeris ta 45 inimest.
  • Samas püstitas Benedictus XVI ka omamoodi rekordi, kui kuulutas ühe korraga õndsaks 498 inimest – need olid kõik usu tõttu Hispaania kodusõjas tapetud märtrid.
  • Kiriku doktoriks tunnistas ta kaks inimest: Bingeni Hildegardi ja Ávila Johannese.

    Scanpix

  • Ta kirjutas kolm entsüklikat «Deus caritas est» («Jumal on armastus», aastal 2005), «Spe Salvi» («Lootuses päästetud», aastal 2007) ja «Caritas in veritate» («Tõeline halastus», 2009) ning osaliselt on tema kirjutatud ka paavst Franciscuse 2013. aastal ilmunud «Lumen fidei» («Usu valgus»).
  • Paavstina külastas ta 25 riiki, neist kaht – Hispaaniat ja Saksamaad – kolm korda.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles