Parempöörde läbi teinud Rootsi võtab üle EL-i eesistumise
Rootsi võtab 1. jaanuarist üle Euroopa Liidu roteeruva eesistumise, lubades hoida ühtsust Ukraina ja vabakaubanduse osas, ehkki suurenenud on üleskutsed anda vastus USA subsiidiumidele.
Peamiseks küsimuseks Rootsi jaoks võib kujuneda aga see, kuidas muutused riigi enda sisepoliitikas hakkavad kajastuma Euroopa tasandil.
Pärast kaheksa aastat kestnud vasaktsentristlikku võimu moodustas konservatiivist peaminister Ulf Kristersson oktoobris liidu paremäärmuslike Rootsi Demokraatidega.
Ehkki rahvuslased on loobunud oma varasemast üleskutset EL-ist välja astuda, võib nende käremeelne hoiak küsimustes nagu migratsioon põhjustada kodumaal hõõrdumisi ja piirata valitsuse manööverdamisruumi.
Opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide europarlamendi saadik Helene Fritzon ütles, et Rootsi valitsus on öelnud oma plaanide kohta «palju ilusaid sõnu».
Lisaks Vene agressioonile ja kaubandusele on Stockholm nimetanud prioriteetideks kliimamuutust ja EL-i põhiväärtuste kaitsmist vaidlustes Ungari ja Poolaga.
«Kuid suur mure on see, millal, praktikas, on piits Rootsi Demokraatide kätes,» ütles Fritzon.
Teised on paremäärmusliku partei võimaliku rolli osas aga vähem mures.
Võimuleppe kohaselt peab valitsus teavitama Rootsi Demokraate mis tahes otsustest EL-i osas.
«Kuid üldiselt on EL-i küsimused sellest leppest välja jäetud,» ütles Rootsi Euroopa poliitikauuringute instituudi direktor Göran von Sydow AFP-le.
Von Sydowi sõnul on suurem mure, kuidas uus valitsus tuleb toime EL-i asjades orienteerumisega keerulises geopoliitilises olukorras.
«Väljakutse seisneb võrdlemisi kogenematus valitsuses,» ütles ta. «Paljudel ministritel ja nende lähedastel nõunikel on väga vähe kogemusi EL-i kohtumistel osalemisega.»