Horvaatia liitub 1. jaanuaril euroala ja Schengeni viisaruumiga

Autode järjekord Sloveenia-Horvaatia piiril Dragonjas. Foto on illustratiivne. Foto: Stringer / Reuters / Scanpix

Horvaatia läheb uue aasta saabudes üle eurole ning liitub Euroopa sisepiirikontrollita alaga, astudes korraga kaks olulist eurointegratsiooni sammu.

Horvaatiast saab kahekümnes euroala riik.

Schengeni viisaruumi kuulub Horvaatia liitumise järel 27 Euroopa riiki.

Ekspertide hinnangul aitab euro kasutuselevõtt kaitsta Horvaatia majandust ajal, mil inflatsioon tõuseb kogu maailmas hüppeliselt ning Venemaa sissetung Ukrainasse on toidu- ja kütusehinnad kõrgele viinud.

Horvaatide avalik arvamus tervitab üldiselt piirikontrolli kadumist, kuid eurole ülemineku osas on tunded pigem kahetised.

Mõned parempoolsed opositsioonijõud hoiatavad, et euroala laienemine toob kasu suurtele riikidele nagu Saksamaale ja Prantsusmaale. Inimesed kardavad seoses rahavahetusega eeskätt hinnatõusu.

3,9 miljoni elanikuga Horvaatia sai iseseisvaks ja eraldus endisest Jugoslaaviast 1990. aastatel ning võeti vastu Euroopa Liitu 2013. aastal.

Euro on juba praegu Horvaatia majanduses selgelt kohal.

Umbes 80 protsenti pangahoiustest on nomineeritud eurodes ja Zagrebi peamised kaubanduspartnerid asuvad euroalal.

Samuti on horvaadid juba pikka aega arvestanud näiteks autode ja korterite hinda eurodes, mitte kohalikus rahas kunades.

«Euro toob kindlasti kaasa (majandusliku) stabiilsuse ja turvalisuse,» ütles Ana Šabić Horvaatia riigipangast AFPle, rõhutades, et üleminek tähendab eurointegratsiooni lõpuleviimist.