MARGE-MARIE PAAS ⟩ Benedictus XVI püüab oma teostes leida hävingu ja kurjuse algpõhjusi

Paavst Benedictus XVI 2005. aastal pärast katoliku kiriku peaks valimist Vatikanis Püha Peetruse basiilika rõdul. Foto: Max Rossi/Reuters/Scanpix

Lahkunud emeriitpaavst Benedictus XVI on ainuke paavst-teoloog, kes on olnud Peetruse troonil. Tema pontifikaadiaastaid iseloomustab kirikupeana paralleelselt intellektuaalne töö, mille eesmärk oli teha Jeesus Kristus võimalikult paljudele inimestele teatavaks sellisena, nagu ta oli, oma ajaloolises tegelikkuses ja oma jumalikus müsteeriumis. See oli tema viis panna oma intellektuaalne töö evangeelse kuulutuse teenistusse maailmas.

Ta oli teoloogina tuntud juba siis, kui ta oli kardinal ning juhtis Usudoktriini Kongregatsiooni aastast 1982. Tema teoloogiline pärand asetab end traditsiooni järjepidevusse ja kiriku teenistusse. Tema eeskujudeks olid kirikuisa Augustinus, filosoof Kierkegaard ja teoloog Newman. Ta pole kunagi püüdnud saavutada teaduslikku ja akadeemilist kuulsust, vaid tuua kristlik usk inimestele lähemale. Isegi neile, kes ei ole kristlased, on pakkunud emeriitpaavst Benedictus XVI, kodanikunimega Joseph Ratzingeri teoloogia suurt huvi. Siinjuures võiks soovitada ka eesti keeles ilmunud, tema kardinali päevil kirjutatud teksti «Sissejuhatus kristlusesse» (2000). Selles raamatus ta lahkab kristlikku usutunnistust ja selgitab, kes on isikuline Jumal meie kõigi jaoks.