E, 6.02.2023

Burkina Fasost leiti nädalavahetusel 28 tapetud inimese surnukeha

Burkina Fasost leiti nädalavahetusel 28 tapetud inimese surnukeha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Burkina Faso huntaliider Ibrahim Traoré (keskel) Ouagadougous 2. oktoober 2022.
Burkina Faso huntaliider Ibrahim Traoré (keskel) Ouagadougous 2. oktoober 2022. Foto: VINCENT BADO/Reuters/Scanpix

Burkina Faso loodeosast leiti nädalavahetusel 28 tapetud inimese surnukeha, teatas valitsus esmaspäeva hilisõhtul tehtud avalduses.

Rünnakud julgeolekujõudude ja tsiviilelanike vastu on viimastel kuudel sagenenud, eriti riigi põhja- ja idaosas piiril Mali ja Nigeriga, mis on samuti kimpus džihadistidega.

«Valitsust teavitati vahejuhtumist Nounas... 30.-31. detsembri öö jooksul,» seisis avalduses.

Esialgsed teated viitavad 28 tapetud inimesele, märkis valitsus.

Vabaühendus CISC (Kogukondade liit karistamatuse ja stigmatiseerimise vastu) mõistis vägivalla hukka kui «kättemaksurünnaku tsiviilelanike vastu».

Rünnaku taga on vabaühenduse sõnul Burkina Faso sõjaväge toetavad omakaitseväed, mis «tegelevad organiseeritud rüüstamise ja tsiviilelanikkonna ahistamisega».

Nouna linnas tapetud olid peamiselt moslemitest fulbed, ütles CISC-i peasekretär Daouda Diallo. Ta lisas, et tapatalgud oli kättemaks džihadistide rünnakule omakaitseväelaste peakorteri vastu.

Sõjavägi ja kohalikud omakaitseväed on fulbesid aina sagedamini rünnanud, süüdistades neid islamistlike mässuliste toetamises.

Burkina Faso valitsus teatas, et on alustanud tapmisega seoses uurimist. Prokurör Armel Sama kutsus elanikke jääma uurimise ajal rahulikuks ja lubas, et süüdlased tabatakse.

Burkina Faso on alates 2015. aastast kimpus äärmusrühmituste Al-Qaeda ja Islamiriik (IS) mässulistega. Konfliktis on hukkunud kümned tuhanded inimesed ja veel kaks miljonit on kodudest põgenenud.

Valitsuse suutmatus vägivallale lõppu teha viis mullu kahe sõjaväelise riigipöördeni.

Vägivald fulbede vastu on sagenenud alates huntaliidri kapten Ibrahim Traoré võimuletulekust septembris, ütlevad inimõiguslased. CISC andmeil pandi oktoobris-jaanuaris toime pea 250 kohtuvälist hukkamist, võrreldes 95-ga eelneval neljal kuul, ütles Diallo.

Džihadistliku vägivalla välja juurimiseks on valitsus värvanud kümneid tuhandeid vabatahtlikke omakaitseüksustesse, mis võitlevad kõrvuti armeega.

Inimõiguslaste sõnul on nii vabatahtlikud kui relvajõud pannud toime metsikusi tsiviilelanikkonna vastu. Fulbede sõnul kardetakse omakaitseväelasi sama palju kui džihadiste.

Märksõnad
Tagasi üles