/nginx/o/2023/01/04/15061562t1h8927.jpg)
Palestiinlased peavad erakorralisi kõnelusi järgmiste sammude osas seoses paremäärmuslasest Iisraeli ministri visiidiga Jeruusalemma Al-Aqsa mošeesse.
Palestiinlased kaaluvad samme marurahvuslasest ministri Al-Aqsa visiidi järel
Kardetakse, et vastuolulise julgeolekuministri Itamar Ben-Gviri visiit võib vallandada sõja.
Palestiina relvarühmitus Hamas, mis valitseb Gaza sektoris, hoiatas varem, et mošee külastamine on punane joon.
Al-Aqsa mošee asub annekteeritud Ida-Jeruusalemmas ja on islamiusu kolmas pühim paik. Juutide jaoks on see kõige püham paik, mida kutsutakse Templimäeks.
Ben-Gviri visiidile järgnenud tundidel pidasid Hamas ja teised mässulised erakorralisi kõnelusi, et arutada «proportsionaalset» vastust, ütlesid asjaga kursis allikad.
Öösel tulistati Gazast välja rakett, kuid see ei jõudnud Iisraeli territooriumini ja ükski rühmitus seda omaks ei võtnud.
Gaza Al-Azhari ülikooli poliitikaprofessor Jamal al-Fadi ütles, et Hamas «ei taha uut sõjalist eskalatsiooni ja hindab praegu Ameerika ja Araabia reaktsioone».
Ben-Gvir on kurikuulus araabiavastase retoorika poolest ja araabia riigid on tema tegevuse hukka mõistnud. Tegemist võib olla esimese proovikiviga peaminister Benjamin Netanyahu uuele valitsusele.
Visiidi mõistsid hukka ka Iisraeliga hiljuti diplomaatilised suhted loonud Bahrein, Maroko ja Araabia Ühendemiraadid.
Washington hoiatas, et mošee külastamine võib «provotseerida vägivalda» ja meenutas toonase Iisraeli opositsioonijuhi Ariel Sharoni 2000. aasta visiiti.
Toonane visiit oli 2005. aastani kestnud teise Palestiina intifada ehk ülestõusu peamisi vallandajaid.
Sellest hoolimata on Hamas Fadi sõnul näidanud üles vaoshoitust, kuna «tahab kasu oma kodanikele».
Gaza 2,3 miljonit elanikku elavad 2007. aastal kehtestatud Iisraeli blokaadi tingimustes ja Fadi sõnul võib vastureaktsiooni ärajätmine olla läbirääkimistaktika.
«Hamas ei reageeri emotsionaalselt, kuid korduva pühapaikade ründamise korral, mis kujutaks suurt provokatsiooni palestiinlaste ja araabia maailma suhtes, looks see surve eskalatsiooni suunas,» rõhutas Fadi.
Iisraeli vasakpoolne päevaleht Haaretz hoiatas, et otsustav moment võib saabuda reedel, kui tuhanded moslemid kogunevad mošeekompleksi palvusele.
Okupeeritud Läänekaldal ütles Palestiina president Mahmoud Abbas, et tõstatab küsimuse ÜRO-s.
Abbasi juhitud Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PLO) täitevkomitee kohtub neljapäeval.
Palestiinlasest analüütik Nour Odeh ütles, et Palestiina Omavalitsusel on sammud otsas ja see sõltub araabia riikide reaktsioonist.
«PLO mõistab, et mida kauem see kestab, seda halvemas valguses nad paistavad, kui see üldse võimalik on,» ütles Odeh, kes ei oodanud Ben-Gviri visiidile kohest reaktsiooni.
«Ben-Gvir loob sisuliselt survepoti olukorda, mis süvendab juba niigi väga pingelist olukorda,» ütles ta AFP-le. «Ta tõukab plahvatuse poole. Milline see plahvatus välja näeb, ei tea keegi.»
Läinud aastal hukkus üle 230 palestiinlase ja 26 iisraellast, enamik neist Läänekaldal.