Jõulurelvarahu – esimeses maailmasõjas jõid vastased koos veini ning mängisid jalgpalli

Saksa ja Briti sõdurid koos pildil 1914. aasta jõuludel. Foto: Imperial War Museum/Avalik omand/Wikimedia Commons

Eilset Venemaa riigipea Vladimir Putini korraldust kehtestada täna keskpäevast homme südaööni õigeusu jõulude ajal relvarahu pole järgitud ning Ukraina ametiisikute teatel on tegemist vaid infooperatsiooniga. Jõulurelvarahu on ajaloos kõige märkimisväärsemalt kehtinud esimese maailmasõja ajal 1914. aasta jõuludel, mil mitmel pool läänerindel sõdurid üheks õhtuks relvad kaevikutesse jätsid.

Antud sündmusest on alles jäänud suur hulk erinevaid suulisi kirjeldusi, sissekandeid päevikutesse ja kirju sõjas osalenutelt. Ajaloolased on tänaseni üksikasjade osas aga eriarvamusel: keegi ei tea täpselt, kust see algas, kuidas see levis, või kas see puhkes samaaegselt kõikjal rindel. Arvatakse, et umbes kaks kolmandikku sõduritest – umbes 100 000 inimest – osales legendaarses relvarahus, vahendab Time.

1914. aasta jõuludel kehtinud relvarahu ei tulnud mitte käsust riigipeadelt või kindralitelt, vaid toimus rindel olnud sõdurite enda algatusel. Ajaloolaste sõnul saabus relvarahu võitlusperioodil, kui teatud piirkondades kujunes rindel välja «ela ja lase elada» suhtumine.