Ukraina rahvuskaardi komandör «Jane»: ainus, mida ma tunnen, on püssipära tagasilöök

Ukraina rahvuskaardi kiirreageerimisbrigaadi jaokomandör „Jane". Foto: Erakogu

Öeldakse, et sõjal pole naise nägu. Ukraina sõda tõestab vastupidist: paljud ukrainlannad võitlevad relvaga käes eesliinil võrdselt oma relvavendade, isade, vendade ja abikaasadega. Turvakaalutlustel ei saa ma avaldada selle intervjuu kangelanna tegelikku nime. Ta on Ukraina rahvuskaardi kiirreageerimisbrigaadi jaokomandör kutsungiga «Jane».

Minu vestluskaaslane on pärit Tšerkassõ oblastist Zolotonošast ja seda on tema ukrainakeelses kõnes väga tunda. Ta õppis ehitajaks, tegutses enne täiemahulist invasiooni vabatahtlikuna, aidates Ukraina relvajõude ja rahvuskaarti. Aja jooksul hakkas «Jane» tundma vajadust võidelda Venemaa okupantidega relvaga käes.

Tema sõda ei alanud 24. veebruaril 2022. Ta on olnud kiirreageerimisbrigaadis juba kaks aastat. Kolmekümneaastane «Jane» kohtus jaokomandörina täiemahulise invasiooniga Luhanski oblastis, kuhu tema allüksus saabus tugevdama Ukraina relvajõudude positsioone.