AASIA VAADE ⟩ India ja Pakistan elavad pöörase piiritseremooniaga välja rahvuslikke pingeid

Attari-Wagah’ piiripunktis iga päev etendatava tseremoonia lahutamatu osa on India (pruunikas vormis) ja Pakistani sõdurite mõõduvõtt selles, kes suudab jalga hooga kõrgemale tõsta. Foto: AAMIR QURESHI/AFP/Scanpix

Kogu 30 kilomeetri pikkune teekond India Amritsari linnast Attari-Wagah’ piirpunkti eraldusjoonel Pakistaniga on ääristatud armee kasarmutest ja suurtest plakatitest, mis ülistavad sõjaväge.

Mida lähemale Pakistanile jõuame, seda tihedamaks muutub autoliiklus, sest tuhanded inimesed suunduvad piirile, kuid kummalisel kombel pole neil kavas seda ületada ei täna ega ehk mitte kunagi. Kes siis ometi sõidab piiripunkti, mida neil pole kavas läbida? Huligaanid.

Piiripunkt on tegelikult suur staadion, mille lõikab kaheks karmilt valvatud tara, mis eraldab Indiat ja Pakistani. Maailmas pole kuigi palju kohti, kus kaks tuumariiki ja ajaloolist vaenlast jagavad piiri. Tegemist on erilise paigaga. Küsimusi sõjast ja kodumaast lahatakse siin lipulangetamise tseremooniaga, millest kumavad läbi Bollywoodi filmi noodid ning millest on saanud omamoodi rahvusliku erutuse väljendus.

Piirirajatisse mahub India poolel umbes 25 000 inimest. Pakistani poolele pääseb publikut vähem, ligikaudu 5000 inimest. Kui India poole peamine lipumast ulatub 110 meetri kõrgusele, siis pärast 2017. aastal Pakistani iseseisvumise 70. aastapäeva puhul tehtud remonti saavad nemad edvistada 122-meetrise lipumastiga.

Juba alates 1959. aastast etendatakse piiril iga päev päikeseloojangu ajal sama vaatemängu. Tuhanded inimesed kogunevad ergutama oma sõdureid takka pompoossel tseremoonial, mis kunagi sündis soovist leevendada pingeid kahe vaenutseva riigi vahel.