Rootsis algas väidetava Iraani sõjaroimari apellatsiooniasi
Iraani endine vanglaametnik, kelle Rootsi kohus mõistis süüdi sõjaroimades 1988. aasta massitapmiste eest islamivabariigis ning määras eluaegse vangistuse, astus kolmapäeval taas kohtu ette seoses alanud apellatsiooniistungiga.
Juhtum on seotud vähemalt 5000 vangi tapmisega üle kogu Iraani, väidetavalt riigi kõrgeima usujuhi ajatolla Khomeini käsul, et maksta kätte rünnakute eest, mille viisid ellu eksiilis paikneva opositsioonilise rühmituse Iraani Rahvamodžaheedid (MEK) liikmed 1980-1988 kestnud Iraani-Iraagi sõja lõpuajal.
Noury võeti kinni Stockholmi lennujaamas 2019. aasta novembris.
Tänaseks 61-aastane Hamid Noury mõistis Stockholmi ringkonnakohus 2022. aasta juulis süüdi tõsiste kuritegude eest rahvusvahelise õiguse vastu ning mõrva eest.
Kohus leidis, et Noury oli olnud Teherani lähistel ühes vanglas abiprokurör ning oli «toonud vange, toimetanud nad komitee ette ja saatnud neid hukkamispaika».
Alamastme kohtu protsess oli esimene, mis oli seotud Iraani 1980. aastate massitapmistega. Tegu oli eriti tundliku asjaga, kuna inimõigusaktivistid süüdistavad Iraani praeguseid tippametnikke, sealhulgas ka ametisolevat presidenti Ebrahim Raisit, neisse komiteedesse kuulumises, mis langetasid surmaotsuseid.
Noury kaitseadvokaat Thomas Bodström palus apellatsioonikohtul tema klient õigeks mõista või vähendada tema karistust.
Valges polosärgis Noury palus esineda avaldusega, ent kohtunik Robert Green ütles, et tal tuleb oodata seni, kuni kohus annab kaitsele oma kaasuse esitlemiseks sõna.
Noury aga jätkas kõnelemist, kritiseerides teravalt oma vangistusega seotud olmetingimusi ja kurtes nägemise üle, viibutades kohtuniku suunas mitme prillipaariga. Pärast korduvaid sõnapurskeid ja korralekutsumisi eskorditi ta kohtusaalist minema.
Diplomaatilised suhted Teherani ja Stockholmi vahel on pingelised. Iraan nimetas süüdimõistvat kohtuotsust poliitiliseks ja kutsus Rootsi võime meest vabastama.