Brasiilia ülemkohtu kohtunik arvas Bolsonaro mässu kahtlusaluste sekka
Brasiilia ülemkohtu kohtunik rahuldas reedel taotluse arvata endine president Jair Bolsonaro kahtlusaluste hulka juurdluses, mis püüab välja selgitada hiljutiste rahutuste korraldajate ja rahastajate ringi.
Peaprokuröri büroo esitas varem reedel taotluse lisada Bolsonaro kahtlusaluste nimekirja seoses 8. jaanuari rünnakutega valitsushoonetele pealinnas Brasílias.
Büroo palus ülemkohtul lisada Bolsonaro nimekirja seoses video postitamisega, milles seati kahtluse alla 2022. aasta presidendivalimiste seaduslikkus.
Sedasi tehes võinuks Bolsonaro õhutada avalikult kuritegevusele, märkis PGR-i avaldus.
Video postitati kaks päeva pärast Bolsonaro toetajate vägivaldset tormijooksu presidendipaleele, kongressi- ja ka ülemkohtu hoonele. Hiljem videolõik eemaldati.
PGR-i kohaselt võis video, mis sest, et see postitati pärast rahutusi, olla «kaudne seos», mis õigustas «üleilmset juurdlust seoses tegevustega, mille kaebealune pani toime enne ja pärast 8. jaanuari 2023».
Brasiilia võimud uurivad mässu, mille käigus tuhanded ekspresident Bolsonaro toetajad tungisid kongressihoonesse, ülemkohtusse ja presidendipaleesse ning rüüstasid ja vandaalitsesid hoonetes.
Märatsejad soovisid enda sõnul sõjalist sekkumist, et tuua Bolsonaro tagasi võimule ja kukutada uus president Luiz Inácio Lula da Silva, vägivald meenutas kahe aasta tagust märatsemist Washingtoni Kapitooliumil 6. jaanuaril 2021.
Julgeolekujõud võtsid valitsusasutused rüüstajatelt tagasi järgmiseks päevaks. Brasiilia justiitsminister Flávio Dino kinnitas siis, et olukord on kontrolli all ja mõistis hukka sissetungi käigus aset leidnud vandaalitsemise ja rüüstamise, mille tagajärgede kõrvaldamiseks kulub tema sõnul kuid.
Dino nimetas toimunut terrorismiks ja riigipöördele õhutamiseks ja ütles, et võimud uurivad, kes maksis busside eest, mis protestijaid pealinna toimetasid.
Rünnaku ajal ei toimunud kongressi istungit, äsja ametisse astunud president Luiz Inácio Lula da Silva ei viibinud presidendilossis.
Lula da Silva mõistis hukka «fašistlike fanaatikute» sissetungi Brasiilia kongressi, ülemkohtusse ja presidendilossi.
«Saame teada, kes need vandaalid on. Ja neid karistatakse seaduse täie jõuga,» ütles Lula riigi kaguosas asuvast Araraquara linnast, kus ta külastas tõsiste üleujutuste käes kannatavat piirkonda.
USA president Joe Biden taunis pühapäeval Bolsonarot toetava rahvahulga rünnakut valitsushoonetele. Valge Maja riiklik julgeolekunõunik Jake Sullivan mõistis juba enne seda rünnaku valitsushoonetele hukka ja kinnitas, et Biden jälgib olukorda suure tähelepanuga.
Uurimise eesmärk on välja selgitada rahutuste peamised korraldajad ja rahastajad. Teiste seas on uurimise all ka Bolsonaro valitsuse viimane justiitsminister Anderson Torres, kes on kuulutatud tagaotsitavaks.
Sarnaselt Bolsonarole oli Torres rahutuste puhkemise ajal Ühendriikides, kust ta peaks eeldatavasti naasma Brasiiliasse lähipäevil.
Dino ütles reedel, et võimud annavad Torresele aega kuni esmaspäevani enda ülesandmiseks. Juhul, kui ta seda ei tee, kavatsevad Brasiilia võimud «rahvusvaheliste mehhanismide abil algatada järgmisel nädalal väljaandmisprotseduurid, sest väljastatud on vahistamiskäsk», sõnas ta pealinnas ajakirjanikele.
Õigusprofessor Mario Schapiro Brasiilia hariduskeskusest Getúlio Vargase nimeline fond ütles, et Bolsonaro riskib vahistamisega vaid sel juhul, kui ülemkohus nõustub teda kahtlusaluseks kuulutama ja tema jätkuv vabaduses viibimine võib endast kujutada takistust juurdlusele.
«Hetkel ei ole mingit alust tema väljaandmist taotleda» Ühendriikidelt, lisas Schapiro.
Minister kinnitas veel, et Torrese kodust avastati kriisisammude tegevuskava mustand võimalikuks oktoobrivalimiste «korrigeerimiseks». Bolsonaro kaotas valimistel Lulale ülimalt napilt.
Dateerimata ja allkirjastamata mustandi lõpuosas on trükitud ka Bolsonaro nimi, ent Dino sõnul ei ole dokumendi autorsus veel teada.
Päevaleht Folha de S. Paulo kirjutas neljapäeva õhtul, et dokument näeb ette valimiste reguleerimise komisjoni loomist, mis võtaks valimiste järelevalve funktsioonid üle kõrgeimalt valimiskohtult (TSE).
Lehe kohaselt oleks dokumendi järgi eesmärk «2022. aasta presidendivalimiste valimisprotsessi läbipaistvuse ja korrigeerimise säilitamine või viivitamatu taastamine».
Selgusetu on, kas dokument koostati enne või pärast Bolsonaro valimiskaotust.
Dino sõnul loob dokument osalised seosed Lula 30. oktoobri valimisvõidu ja 8. jaanuari rahutuste vahele.
See oli «puuduv lüli sündmuste jadas, näidates, et need ei olnud eraldiseisvad. Ning jah, et eksisteeris plaan», sõnas ta.
Torres ütles Twitteris, et dokument oli «tõenäoliselt» osa dokumentidest tema kodus, mis pidid minema hävitamisele.
Ta lisas, et mustandi sisu oli «kontekstist välja võetud», et «toita valesid narratiive» tema vastu.
Nii Bolsonaro kui Torres eitasid oma osalust rahutustes.
Dino kordas reedel ka Lula süüdistusi julgeolekujõudude aadressil nende seotusest 8. jaanuari mässuga.
«Me tegeleme võrgustikuga, mille ulatust me praegu veel ei tea, avaliku julgeoleku agentide võrgustikuga, kes kahjuks võtsid osa, vabatahtlikult või väljajätmise tõttu», rahutustest, ütles ta.
Föderaalpolitsei teatel on seni kinni peetud üle 2000 vandaalitseja ning politseinikud jätkavad rahutustes osalenud inimeste otsinguid.