«Mis on viimastel nädalatel halvenenud? Kõigepealt on järjest süvenev mureallikas proua Tõmošenko tervislik seisund,» kirjutas riigikogu liige Andres Herkel oma ajaveebis.
«Teiseks ei suutnud Ukraina parlament 8. veebruaril muuta kriminaalkoodeksi sätteid, mis võimaldavad kriminaalvastutusele võtmist poliitiliste otsuste eest. Aga just nende paragrahvide muutmist on Ukrainalt oodatud. Kolmandaks mõisteti endine siseminister Juri Lutsenko 27. veebruaril süüdi ja talle määrati nelja-aastane vanglakaristus,» jätkas Herkel.
«Ukraina võimudelt oodatakse normaalse poliitilise atmosfääri taastamist, sealhulgas endiste valitsusliikmete vabastamist ja neile võimaluse andmist osaleda sügisestel parlamendivalimistel. Samuti oodatakse koostööd ENPA monitooringukomitee raportööridega (Mailis Reps Eestist ja Marietta de Pourbaix-Lundin Rootist), sealhulgas eriti seda, et neile antaks märtsi lõpus toimuval visiidil võimalus vangidega kohtuda,» tutvustas Herkel alalise komitee avaldust.
Selle avalduse puhul on Herkeli sõnul tähelepanuväärne tõik, et viimases lauses osutatakse sanktsioonide võimalikkusele, kui Ukraina Assamblee nõudmisi ei täida.
«Ometi võib rääkida ka positsioonide pehmendamisest, sest algses päevakorra ettepanekus räägiti «poliitvangidest». Kodurahu ja suurema konsensuse saavutamiseks vahetati see väljend neutraalsema vastu – dokumendis räägitakse «vangistatud poliitikutest». Jah, mõnikord nimetatakse sellist sõnaakrobaatikat diplomaatiaks. Alatasa tuuakse ka ette selgete kriteeriumite puudumist poliitvangi mõiste määratlemisel,» selgitas Herkel.
«Üksmeel on nagunii saavutamatu. Ukraina pool räägib kohtuvõimu sõltumatusest, seaduste ühetaolisusest nii endiste ministrite kui tavakodanike suhtes jne. Eurooplased toovad täiesti vastupidiseid argumente: Ukraina kohus ja uurimisorganid pole sõltumatud, vaid täidavad võimu poliitilist tellimust,» kirjeldas Herkel olukorda.