ENPA komitee tegi avalduse vangistatud Ukraina poliitikute olukorra halvenemisest

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julia Tõmošenko poolehoidjate ülesriputatud plakatid Kiievi kesklinnas 20. veebruaril.
Julia Tõmošenko poolehoidjate ülesriputatud plakatid Kiievi kesklinnas 20. veebruaril. Foto: SCANPIX

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) alaline komitee pidas 9. märtsil debati ja võttis vastu avalduse vangistatud poliitikute olukorra halvenemisest, pidades silmas endist peaministrit Julia Tõmošenkot ja veel mitut endise administratsiooni liiget.

«Mis on viimastel nädalatel halvenenud? Kõigepealt on järjest süvenev mureallikas proua Tõmošenko tervislik seisund,» kirjutas riigikogu liige Andres Herkel oma ajaveebis.

«Teiseks ei suutnud Ukraina parlament 8. veebruaril muuta kriminaalkoodeksi sätteid, mis võimaldavad kriminaalvastutusele võtmist poliitiliste otsuste eest. Aga just nende paragrahvide muutmist on Ukrainalt oodatud. Kolmandaks mõisteti endine siseminister Juri Lutsenko 27. veebruaril süüdi ja talle määrati nelja-aastane vanglakaristus,» jätkas Herkel.

«Ukraina võimudelt oodatakse normaalse poliitilise atmosfääri taastamist, sealhulgas endiste valitsusliikmete vabastamist ja neile võimaluse andmist osaleda sügisestel parlamendivalimistel. Samuti oodatakse koostööd ENPA monitooringukomitee raportööridega (Mailis Reps Eestist ja Marietta de Pourbaix-Lundin Rootist), sealhulgas eriti seda, et neile antaks märtsi lõpus toimuval visiidil võimalus vangidega kohtuda,» tutvustas Herkel alalise komitee avaldust.

Selle avalduse puhul on Herkeli sõnul tähelepanuväärne tõik, et viimases lauses osutatakse sanktsioonide võimalikkusele, kui Ukraina Assamblee nõudmisi ei täida.

«Ometi võib rääkida ka positsioonide pehmendamisest, sest algses päevakorra ettepanekus räägiti «poliitvangidest». Kodurahu ja suurema konsensuse saavutamiseks vahetati see väljend neutraalsema vastu – dokumendis räägitakse «vangistatud poliitikutest». Jah, mõnikord nimetatakse sellist sõnaakrobaatikat diplomaatiaks. Alatasa tuuakse ka ette selgete kriteeriumite puudumist poliitvangi mõiste määratlemisel,» selgitas Herkel.

«Üksmeel on nagunii saavutamatu. Ukraina pool räägib kohtuvõimu sõltumatusest, seaduste ühetaolisusest nii endiste ministrite kui tavakodanike suhtes jne. Eurooplased toovad täiesti vastupidiseid argumente: Ukraina kohus ja uurimisorganid pole sõltumatud, vaid täidavad võimu poliitilist tellimust,» kirjeldas Herkel olukorda.

«On küllaga aspekte, mis kõnelevad sellest, et Tõmošenko, Lutsenko ja teiste vastu algatatud kriminaalasjad on poliitiliselt motiveeritud. Seda alates reast protseduurilistest rikkumistest ja lõpetades põhimõtteliste küsimustega. Nagu eespool osutatud: poliitiliste otsustega peaks kaasnema poliitiline vastutus, mitte kriminaalne vastutus,» rõhutas Herkel.

«Kohati torkavad poliitilise tellimuse traagelniidid väga teravalt silma. Kui üks kriminaalasi Tõmošenko vastu lõpetati, siis avati kohe uus. Pöörduti tagasi eelmise sajandi üheksakümnendail aset leidnud sündmuste juurde, milles Tõmošenkol varem pole süüd leitud. Selline teguviis jätab aga mulje, et eesmärk on Tõmošenkot iga hinna eest vähemalt kuni sügiseste valimisteni vangis pidada. Ühesõnaga, nagu vanasti öeldi: jesli nado, statja naidjetsja! (kui on tarvis, siis paragrahv leitakse! - toim.),» lõpetas Herkel oma blogipostituse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles