Läti poliitikud peavad Vene agressiooni toetajatele määratud karistusi liiga leebeks

Inimesed jälgivad punamonumendi lammutamist Riias läinud suvel. Foto: Eero Vabamägi

Alates Venemaa kallaletungist Ukrainale mullu veebruaris on Läti võimud pidanud kinni kümneid Kremli agressiooni toetajaid, kuid valdavalt on pääsenud nad trahviga, mis riigi julgeolekuga seotud poliitikute ja asjatundjate sõnul pole piisav.

Läti julgeolekuteenistus (VDD) on alates sõja puhkemisest algatanud 34 kriminaalasja seoses vihakõne ja muude Vene agressiooni toetavate tegevustega. Lisaks on nelja sarnase juhtumiga tegelenud Läti politsei, vahendas avalik-õiguslik ringhääling LSM.

Suuremal osal juhtudest on rikkumine toimunud avalikus kohas ja demonstratiivsel viisil, kuid kohus on otsustanud valdavalt, et karistusena piisab trahvist ning rikkujalt vabaduse võtmine pole vajalik.

Eelmise nädala alguses pidas VDD kinni näiteks Kremli-meelse blogija Edgars Bleidersi, kes ülistas oma videotes Venemaad ja Valgevenet, sõimas Lätit neonatslikuks riigiks ja kutsus üles vägivallale. Kuigi uurijad taotlesid tema vahi alla võtmist julgeolekumeetmena, otsustas kohus ta 3500-eurose kautsjoni vastu vabadusse lasta.