UNESCO: ajakirjanike tapmiste arv kasvas mullu hüppeliselt

Mehhikos mälestatakse tapetud ajakirjanikke. Foto: HENRY ROMERO / REUTERS / Scanpix Baltics

Ajakirjanike ja meediatöötajate tapmiste arv kasvas 2022. aastal 50 protsenti, ulatudes 86 surmani ehk iga nelja päeva tagant üheni üle maailma, teatas täna ÜRO kultuuriamet UNESCO.

Eelmise aasta tõusule eelnes kolm madalama vägivallaga aastat ajakirjanike vastu, kui vahemikus 2019 kuni 2021 oli keskeltläbi 58 tapmist aastas.

"Pärast mitut aastat järjestikuseid langusi oli tapetud ajakirjanike arvu järsk tõus 2022. aastal ärevusttekitav," ütles UNESCO peadirektor Audrey Azoulay avalduses.

Tema sõnul peavad võimud tagama süüdlaste kohtu ette toomise, sest ükskõiksus on vägivalla üks suuri tegureid.

UNESCO andmetel ei ole 86 protsendil juhtudest süüdlasi kohtu ette toodud.

Motivatsioonide puhul on esile tõstetud kättemaksu organiseeritud kuritegevuse, relvakonflikti või äärmusluse tõusu kajastamise eest ning tundlike teemade puudutamine nagu korruptsioon, keskkonnakuriteod, võimu kuritarvitamine ja meeleavaldused.

Üle poole ehk 44 surmajuhtumit leidis 2022. aastal aset Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere saartel.

Kolm neljandikku juhtumitest pandi toime väljaspool täiemahulisi konflikte.

Eraldiseisvalt oli enim ohvreid Mehhikos, kus tapeti 19 ajakirjanikku, sellele järgnes 10 surmaga Ukraina, mis peab lahinguid Venemaa sissetungijate vastu, ja kolmandal kohal oli Haiti üheksa tapetud ajakirjanikuga.

UNESCO märkis, et umbes pool mullu tapetud ajakirjanikest olid surres eemal tööpostilt, näiteks reisil, kodus, parkimisplatsil või mujal avalikus kohas, kus nad ei täitnud parasjagu tööülesandeid.

See viitab asjaolule, et ajakirjanike jaoks ei ole turvalisi paiku, isegi nende jõudeajal.

Lisaks tapmistele seisavad reporterid silmitsi ka erineval kujul vägivallaga, seal hulgas võidakse langeda röövimise ja juhusliku kinnipidamise ohvriks, seadusliku tagakiusamise alla või mida eriti naiste puhul kasutatakse, digitaalset vägivalda, märkis UNESCO.