Rootsi prokurörid: Erdoğani meenutava nuku jalgupidi ülesriputamine pole kuritegu

Türgi presidenti meenutav nukk riputati Stockholmi kesklinnas jalgupidi üles. Foto: Twitter @realrojkom/via Reuters / Scanpix

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani meenutava mannekeeni jalgupidi ülesriputamine Stockholmi linnavalitsuse juurde ei kujuta endast kuritegu, ütlesid täna prokurörid.

«Võeti vastu otsus jätta algatamata esialgne juurdlus,» ütles Rootsi prokuratuuri pressiesindaja AFPle üksikasju lisamata.

Prokurör Lucas Eriksson ütles päevalehele Aftonbladet, et talle oli laekunud «laimukaebus» seoses kujutisega.

«Ent ma ei leidnud, et see võiks küündida laimuni,» ütles Eriksson ajalehele.

Türgi taunis läinud neljapäeval Rootsi kurdide organisatsiooni videot, millel Erdoğani meenutav nukk kõlgub jalgupidi köie otsas.

Rootsi Rojava Komitee võrdleb kolmapäeval Twitterisse postitatud videos Erdoğani Itaalia fašistliku diktaatori Benito Mussoliniga, kes pärast hukkamist Teise maailmasõja lõpupäevil jalgupidi üles riputati.

«Ajalugu näitab, kuidas diktaatorid lõpetavad,» on kirjas fotodel Mussolini hukkamisest 1945. aastal, millele järgnevad kaadrid Erdoğani näoga nukust pea alaspidi köie otsas kõlkumas.

«Erdoğanil on aeg tagasi astuda. Kasuta juhust ja lahku nii, et sai ei lõpetaks (Istanbuli) Taksimi väljakul pea alaspidi rippudes.»

Türgi püüab survestada NATOga liituda soovivat Rootsit ja Soomet lõpetama kurdi rühmituste kui terroriorganisatsioonide tegevus. Türgi heakskiiduta Rootsi ja Soome alliansi liikmeteks ei saa.

Oksatõmbamise mõistsid hukka nii parempoolne peaminister Ulf Kristersson kui ka mõõdukate välisminister Tobias Billström, kes mõlemad ütlesid, et tegu on katsega saboteerida Rootsi pürgimist NATO-sse.

Türgi ja Ungari on seni ainsad NATO liikmesriigid, mis ei ole ratifitseerinud Rootsi ja Soome liitumisavaldust.

Türgi püüab survestada NATOga liituda soovivat Rootsit ja Soomet lõpetama kurdi rühmituste kui terroriorganisatsioonide tegevus. Türgi heakskiiduta Rootsi ja Soome alliansi liikmeteks ei saa.

Iseäranis ärritab Türgit Rootsi, kus on suur kurdi diasporaa.

Türgi nõuab, et Rootsi annaks välja kurdidest kahtlusalused ja kohtu alla organisatsioonid nagu Rojava Komitee.

Erdoğani pressiesindaja ütles, et Türgi mõistab kurdi rühmituse postituse kõige karmimalt hukka.

Rootsi on tulnud vastu Türgile ja kiitnud heaks rea põhiseaduslikke parandusettepanekuid, mis muudaksid võimalikuks märksa karmimate terroritõrjeseaduste vastuvõtmise.

Türgi teatas laupäeval, et «ei ole valmis» ratifitseerima Rootsi ühinemist NATOga, ehkki riik on astunud Ankara nõudmiste täitmiseks hulga samme.

«Me ei ole valmis ratifitseerimise eelnõud parlamendile saatma,» ütles Erdoğani välispoliitikanõunik İbrahim Kalın ajakirjanikele.

Ankara väidab, et Rootsi ei ole täitnud täies mahus lubadusi, mille see andis juunis toimunud alliansi tippkohtumisel.

Erdoğan loobus etteheidetest nende ühinemisele vastutasuks lubadusele võtta sihikule kurdide rühmitused, mida Ankara peab terroristlikuks.

Kalıni sõnul läheb Rootsi parlamendil aga meetmete üle hääletamisega vähemalt juunini ja Ankara ootab ratifitseerimisega, kuni kõik asjaomased seaduseelnõud on vastu võetud.