Kurdist eurosaadikut Türgi positsioon NATOs ei üllata

Evelyn Kaldoja
, välisuudiste toimetuse juhataja
Copy

Suurimas kurdi enamusega Türgi linnas Diyarbakiris sündinud eurosaadik Evin Incir ütleb, et teda Ankara vastuseis Rootsi ja Soome NATOsse astumisele ei üllata.

«Ka teistesse organisatsioonidesse ja koostöövormidesse pääsemiseks on vaja liikmesriikide ühehäälsust,» meenutas europarlamendis Rootsi sotse esindav Incir videointervjuus Postimehele.

«Sellegipoolest on väga kurb, et Türgi on teinud nii keeruliseks nii Rootsile kui Soomele NATOsse pääsemise. Sest see on kõigi NATO riikide huvides, et Rootsi ja Soome liituksid,» lisas Incir samas.

«Sest mida rohkem teid on, seda tugevamad te olete,» rõhutab Incir.

Pärast seda, kui Soome ja Rootsi esitasid mullu kevadel avalduse NATOsse saamiseks, ratifitseeris 28 liitlasriigi parlamenti nende liitumisotsuse rekordkiirusel. Venitama jäi vaid kaks liitlast - Ungari ja Türgi.

Ungari pole selget põhjust ratifitseerimise edasi lükkamisele andnud siiani.

Türgi aga nõuab, et Rootsi täidaks enne neilt rohelise tule saamist kõik tingimused, mille lubas täita mullu suvel Madridis NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi vahendusel sõlmitud memorandumis.

Viimati kinnitas Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kõneisik İbrahim Kalın seda, et nad pole valmis kahe Põhjala riigi liitumist parlamendile ratifitseerimiseks saatma, möödunud nädalavahetusel.

Kalın tõi välja, et Rootsi parlamendil võib karmimate terrorismivastaste õigusaktide vastu võtmiseks minna aega kuni juunikuuni. Ankara esindaja sõnul ootavad nad ära, kuni rootslased kõik vajalikud seadused vastu on võtnud.

Incir tunnistas Postimehele antud intervjuus, et talle ei meeldi ka see, kuidas sügisel Rootsis võimule saanud Moderaadid on seadnud küsimuse alla süüria kurdide Demokraatliku Ühtsuspartei (PYG) ja Kurdi Rahva Omakaitseüksuste (YPG) rolli.

Inciri sõnul on tegu jõududega, kes on kaitsnud Euroopat ISISe eest. «Nad on võidelnud meie õiguste ja vabaduse eest ja siis Rootsi valitsus väljendab end viisil, et nad on küsitav organisatsioon. See on vastuvõetamatu,» leidis ta.

See intervjuu on osa koostöös Euroopa Parlamendiga valmivast videointervjuude, debattide ja taskuhäälingute sarjast «Maailm taskus: Euroopa eri», mis püüab avada ELi ja selle liikmesriikide välispoliitilisi arusaamu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles