/nginx/o/2023/01/18/15084972t1h5530.jpg)
Saksa liidukantsler Olaf Scholz ütles teisipäeval usutluses Bloomberg Newsile, et peab kõnelusi liitlastega võimaliku tarne üle anda Ukrainale lahingtanke Leopard, ent manitses ootuse suhtes, mille kohaselt peab vastavasisuline teadaanne olema esmalt kooskõlastatud teistega.
«Mõtlen kogu aeg olukorra peale,» ütles Scholz Bloomberg Newsi peatoimetajale John Micklethwaitile. «Me tegutseme alati koos oma liitlaste ja sõpradega – me ei liigu kunagi üksi.»
Scholz on olnud suure surve all anda Saksamaal toodetud lahingtanke Leopard Kiievile, seda juhuks, kui võitlus peaks kevadel intensiivsemaks muutuma.
Kantslerit on teravalt kritiseeritud «ettevaatlike» sammude eest, kuna ta ei olnud varmas andma Kiievile raskerelvastust, väites, et selline teguviis võiks olla provokatiivne Vene presidendi Vladimir Putini jaoks ning eskaleerida konflikti Ukrainas.
Scholz suutis küll enda renomeed taastada varem sel kuul, kui andis loa saata Ukrainasse 40 Marderi lahingsoomukit ja Patrioti õhutõrjesüsteemi koos USAga, ent sellele vaatamata jätkuvad jõulised üleskutsed anda Kiievile märksa võimsamat raskesoomustehnikat.
«Me toetame Ukrainat nii kaua kui vaja kõigi vahenditega, mida me saame kasutada,» ütles ta, lisades, et eesmärk on vältida sõja eskaleerumist Venemaa ja NATO vaheliseks konfliktiks.
Suurbritanniast sai laupäeval esimene riik, mis kinnitas lahingtankide andmist Ukrainale. Euroopa ametnikud, kes tegelevad iga päev läbirääkimistega Berliiniga, ütlesid, et ootavad Saksamaalt lähiajal samasisulist teadet.
Valitsus peaks langetama Leopardidega seonduva otsuse enne liitlasriikide kaitseametnike tippkohutmist Saksamaal USA õhuväebaasis Ramsteinis reedel.
Scholz kordas taas usutluses, et Venemaa peab taanduma oma vägedega Ukrainast mingitegi läbirääkimiste alustamiseks ning et Saksamaa toetab Kiievi võime nii kaua kui vaja.
«Olen väga õnnelik, et Ukraina president on valmis rahuks,» ütles Scholz viitega Volodõmõr Zelenskõile. «Venemaa peab tegema midagi, mida nad ei ole valmis tegema, nii palju kui meie seda näeme, ja see on taanduda oma sõjaväelastega – me ootame seda.»
Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril on Saksa kantsler loobunud Berliini sõjajärgsest poliitikast vältida surmavate relvade tarnimist konfliktitsooni ning eraldas ühtlasi ka 100 miljardit eurot oma riigi relvajõudude kaasajastamiseks ja lubas jõuda järgmisel aastal kaitse-eelarvega NATO seatud eesmärgini kulutada sisemajanduse kogutoodangust kaks protsenti kaitsele.
Saksa valitsuse käes on otsus anda luba kümnete Leopardi tankide tarnele Ukrainasse, see suurendaks märkimisväärselt Kiievi väe võitlusvõimet.
Lisaks Saksamaale on 12 Euroopa riigil Leoparde oma arsenalis, ent nende väljaandmiseks peab olema Berliini luba.
Tankide teemat arutatakse ka Šveitsis Davosis maailma majandusfoorumil, kus Scholz on kolmapäeval avaesineja.
Saksa kantslerile püüdsid samas teisipäeval mõju avaldada Poola ja Leedu president ning Soome välisminister.
Poola president Andrzej Duda tuletas kuulajaile meelde, et Poola on pakkunud Ukrainale 14 Saksa päritolu Leopardi, kuid nende ekspordiks on vaja Berliini nõusolekut.
«Me loodame ja püüame organiseerida suuremat toetust Ukrainale,» ütles Duda ja lisas: «Loodame, et sellest minu arvates väga-väga heast ideest võtab osa ka nende tankide tootja Saksamaa.»
Leedu president Gitanas Nausėda võrdles sõda malega ja ütles, et Saksamaa peab käigu tegema.
«Mulle meeldib malet mängida. Pead tegema käigu ja järgnevad teised. Keegi peab juhtimise enda kätte võtma ja langetama otsuse Ukrainat toetada, sest tankid on selle sõja väga strateegiline tegur, eriti praegu,» rääkis ta.
Soome välisminister Pekka Haavisto ütles, et ka Soome toetab rasketankide tarnimist, mida Ukraina Lääne partnerid on Kremli ärritamise hirmus pikka aega kartnud teha.
Scholz teatas teisipäeval, et ametist kriitika tõttu tagasi astunud Christine Lambrechti asemel saab uueks kaitseministriks Boris Pistorius, suhteliselt tundmatu poliitik tema sotsiaaldemokraatlikust parteist (SPD), kes oli seni Alam-Saksi liidumaa siseminister.
Suurbritannia teatas nädalavahetusel, et annab Ukrainale tanke Challenger 2. Sellega on ÜK esimene lääneriik, mis toetab Ukrainat raskesoomukitega.