Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi kolmandiku võrra
Prantsuse president Emmanuel Macron tegi reedel teatavaks plaani suurendada kaitse-eelarvet järgmisel seitsmel aastal kolmandiku võrra.
President ütles, et palub parlamendil kiita heaks 413 miljardi euro suurune eelarve aastateks 2024-2030, et tagada "meie vabadus, julgeolek, jõukus ja koht maailmas".
Eelmise seitseaastaku 2019-2025 kaitsekulud ulatuvad 295 miljardi euroni.
Raha suunatakse muu hulgas Prantsuse tuumaarsenali kaasajastamisele. Samuti suurendatakse 60 protsendi võrra sõjaväeluure eelarvet, kahekordistatakse reservistide arv, tugevdatakse küberkaitset ja arendatakse kaugjuhitavaid relvi.
"Pärast relvajõudude parandamist hakkame neid ümber kujundama," ütles Macron Edela-Prantsusmaal Mont-de-Marsani õhujõudude baasis.
Pariis on juba viimastel aastatel kaitsekulutusi suurendanud, kuid sõjalised võimed võeti tähelepanelikuma vaatluse alla pärast seda, kui Venemaa eelmise aasta veebruaris Ukrainale kallale tungis.
"Tuumaheidutus on element, mis eristab Prantsusmaad teistest Euroopa riikidest. Nägime Ukraina sõda analüüsides taas, kui ülimalt oluline see on," ütles Macron.
Prantsusmaa on ainus tuumarelvadega Euroopa Liidu liige ja blokk sõltub endiselt suuresti USA ja NATO kaitsest.
Lisaks tahab Macron laiendada Prantsuse allveeseire võimekust 6000 meetri sügavuseni, seda nii sõjalistel põhjustel kui kriitiliselt olulise taristu kaitsmiseks, sealhulgas elektri- ja infokaablid.
Macron ei maininud kõnes Ukraina palvet saata Kiievile Leclerc lahingutanke. Prantsusmaa on andnud Ukrainale seni 18 Caesari haubitsat, kuus TRF1 haubitsat, kaks Crotale õhutõrjesüsteemi, raketiheitjaid, tanki- ja õhutõrjerelvi, soomukeid, laskemoona, kaitsevarustust, ravivahendeid ja toidumoona, märkis presidendipalee.
Varem sel kuul lubas Pariis saata Kiievile ka kergtanke AMX-10 RC. Samuti plaanib Prantsusmaa anda väljaõpet vähemalt 2000 Ukraina sõdurile.
"See, mida me viimase aasta jooksul Euroopa pinnal Ukrainas kogenud oleme, annab meile õppetunni," ütles Macron.
Ta tõi välja ohud nagu hübriidsõda, küberrünnakud ja jätkuv terrorismioht ning tegi üleskutse suurendada sõjatööstuse tootmisvõimekust, et varustada nii Ukraina kui Prantsuse relvajõude.
Ukraina sõja üheks õppetunniks nimetas ta ka vajadust suurendada Prantsuse armee valmidust kiirelt reageerida ning selle varustust parendada.
Uuel eelarvekava peab heaks kiitma parlament. Macroni tsentristid on parlamendi mõlemas kojas vähemuses, kuid konservatiivsed ja paremäärmuslikud parteid kalduvad kaitseinvesteeringuid toetama.
Prantsuse kaitse-eelarve oli 2021. aastal 1,9 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja aastaks 2025 peaks see tõusma kahe protsendini.