Saksa liidukantsler Olaf Scholz ja Prantsuse president Emmanuel Macron püüdsid pühapäeval rõhutada oma riikide sõjajärgse liidu tähtsust, seda hoolimata Venemaa kallaletungist Ukrainale põhjustatud pingetest.
Prantsusmaa ja Saksamaa püüavad taaskäivitada suhteid
Prantsusmaa ja Saksamaa püüavad taaskäivitada suhteid
Kuigi Berliin on surve all tarnida Ukrainale kõrgelt hinnatud Saksa tanke Leopard, ei andnud Scholz mingeid sellekohaseid lubadusi, vaid viitas «kõigi liitlaste koostööle».
Macron, kelle riik saadab juba Ukrainasse kergtanke, kinnitas seevastu, et Prantsusmaal toodetud rasketankide Leclerc võimaliku tarnimise osas «ei ole midagi välistatud».
Saksa välisminister Annalena Baerbock andis siiski hiljem mõista, et Berliin ei takista Poolal saata Leopard-tanke oma varudest.
Scholz külastas Pariisi, et tähistada 60 aasta möödumist sõjajärgse koostöö käivitamisest ajal, mil Prantsuse-Saksa suhted, mida sageli nimetatakse Euroopa mootoriks, seilavad tavatult rahutuis vetes.
Lisaks prantslaste kannatamatusele seoses Saksamaa ettevaatlikkusega Ukraina osas on pingeid tekitanud erimeelsused tuumaenergia, eelarveküsimuste ja võimaliku isikliku keemia puudumise kohta kahe mehe vahel.
Pariisi Sorbonne'i ülikoolis peetud kõnes rõhutas Scholz aga, et tugevate sidemete hoidmine on Euroopa jaoks ülitähtis.
«Tulevik, nagu ka minevik, toetub meie mõlema riigi kui ühtse Euroopa liikumapaneva jõu koostööle,» ütles ta.
Macroni sõnul «peavad Saksamaa ja Prantsusmaa saama Euroopa taaskäivitamise eestvedajaiks, kuna nad omal ajal avasid tee leppimisele».
«Me oleme kaks hinge ühes kehas,» lisas ta, kirjeldades riike kui «ühendatud Euroopa vedurit».
Saksamaa on seni tõrkunud saatmast Ukrainale Leopard 2 tanke ning mõningate teadete kohaselt nõustuks ta seda tegema vaid USA sarnase käigu korral.
Scholz ütles ühisel pressikonverentsil, et riik on minevikus alati tegutsenud «tihedas koostöös meie sõprade ja liitlastega».
Kantsler keeldus tankide teemat lähemalt kommenteerimast.
«Kardame, et see sõda kestab kaua,» ütles ta. «Me kavatseme tegutseda ainult tihedas koostöös.»
Samas Macron, kes nõustus kuu algul saatma Ukrainale Prantsusmaal toodetud AMX-10 RC kergtanke, märkis, et Pariis kaalub rasketankide Leclerc saatmist Ukrainale.
«Mis puutub Leclercidesse, siis olen palunud kaitseministeeriumil sellega tegelda. Miski pole välistatud,» ütles ta.
Ta rõhutas samuti, et kõik jõupingutused Vene sissetungi tõrjumiseks vajaliku tehnika tarnimiseks tuleks otsustada ja kooskõlastada «kollektiivselt» liitlastega, sealhulgas Saksamaaga.
Macron märkis, et igasugune ühisotsus rasketankide saatmise kohta sõltub kolmest kriteeriumist, see ei tohi «eskaleerida» konflikti; peab pakkuma «tegelikku ja tõhusat toetust» Kiievi vägedele, sealhulgas arvestades, kui kaua kulub ukrainlaste väljaõppeks; «ega tohi nõrgestada meie endi kaitsevõimet».
Poola on väljendanud valmisolekut toimetada Kiievile 14 Leopard-tanki ja peaminister Mateusz Morawiecki ütles, et ootab Berliinilt «selget avaldust», kas riigid, kellel on Leopardid, võivad need Ukrainale üle anda.
Sotsiaaldemokraat Scholzi võimukoalitsioonis rohelisi esindav Baerbock ütles pühapäeval teleusutluses, et Saksamaa ei kavatse Poolal tankide saatmist takistada.
«Me teame, kui olulised need tankid on ja seepärast arutame seda praegu partneritega. Peame tagama inimelude päästmise ja Ukraina territooriumi vabastamise.»
1963. aastal allkirjastasid Lääne-Saksa liidukantsler Konrad Adenauer ja Prantsuse president Charles de Gaulle Élysée lepingu, mis hõlmas kõike alates sõjalisest koostööst kuni noortevahetuseni.
Sestsaati on Prantsusmaa ja Saksamaa sageli loonud aluse ühisele kriisireageerimisele Euroopas ning teised riigid vaatavad nüüd taas nende poole.
«Me jätkame Ukrainale kogu vajaliku toetuse pakkumist seni, kuni see on vajalik,» ütles Scholz Sorbonne'is. «Et koos eurooplastena kaitsta meie Euroopa rahuprojekti.»
Kaks liidrit ei teinud siiski saladust sellest, et nende positsioonid on teineteisest väga kaugel, näiteks Euroopa raketitõrjekilbi projektis, mida Berliin soovib teostada olemasolevate Iisraeli ja Ameerika tehnoloogiatega. Prantsusmaa aga soovib Euroopa lahendust.
Lisaks Ukraina konfliktile olid kõne all kliima ja energia ning Euroopa konkurentsivõime, mis seisab silmitsi uue toetustelainega Ühendriikides «osta kodumaist».