WHO palub 2,54 miljardit dollarit kriiside lahendamiseks sel aastal

Copy
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus 3. juuli 2020.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus 3. juuli 2020. Foto: Fabrice Coffrini/Pool via REUTERS/Scanpix

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) palus esmaspäeval 2,54 miljardit dollarit oma töö jaoks 2023. aastal, et abistada miljoneid tervisekriisidesse sattunud inimesi üle maailma.

ÜRO terviseagentuur märkis, et hetkel on kattuvate tervisekriisidega seoses vaja neil reageerida seninägematule arvule juhtumitele.

Agentuuri kohaselt on suurimad probleemkohad nende jaoks Venemaa jõhker sõjategevus Ukrainas, aga samuti relvakonfliktid Jeemenis, Afganistanis, Süürias ja Etioopias. Lisaks raskendavad olukorda ka kliimamuutusega seotud katastroofid, nagu mullu Pakistani tabanud massiivsed üleujutused, ning üha teravnev toidukriis Saheli riikides ning Aafrika sarvel.

Kõik eelöeldu kattub häiretega tervisesüsteemis, mida mõjutas märkimisväärselt COVID-19 pandeemia, aga ka muude surmaga lõppeda võivate haiguste puhangud, nagu leetrid ja koolera.

«Oleme tunnistajaks kriiside pretsedenditule koondumisele, mis nõuab pretsedenditut vastust,» ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus. «Maailm ei saa pilku pöörata ja loota, et need kriisid lahenevad iseenesest.»

Tema sõnul tegeleb WHO hetkel maailmas 54 erineva tervisekriisiga, millest 11 on lahterdatud kui kõige kõrgema taseme kriisid, mis nõuavad laiapõhjalist vastust.

WHO esindaja Ukrainas, eesti tervishoiuametnik Jarno Habicht tõi esile, et sõjast räsitud riigis on leidnud aset enam kui 700 rünnakut tervishoiusektorile, sealhulgas raketirünnakud haiglatele ja kiirabile alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril.

Massiivsed rünnakut elutähtsale taristule Ukrainas tähendab seda, et tervishoiuasutused ei saa oma kohustusi täita korralikult, lisas Habicht, tuues esile, et sageli tuleb tervishoiutöötajatel töötada elektri, sooja või veeta «äärmiselt keerulistes oludes».

Maailmas pole vajadust humanitaarabi järele olnud kunagi varem niivõrd palju kui praegusel ajal. ÜRO hinnangul vajab rekordilised 339 miljonit inimest üle maailma mingit abi sel aastal, mullu oli seda neljandiku võrra vähem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles