Pärast mitut provotseerivat meeleavaldust Stockholmis ähvardab Türgi president Recep Tayyip Erdoğan lüüa NATO ukse Rootsi ees kinni, samas kui Rootsi avalikus arvamuses on hoolimata püsivast toetusest alliansiga liitumisele hakanud domineerima hoiak, et valitsus on läinud Ankara meelitamisega liiga kaugele ega kaitse Rootsi põhiväärtusi, sealhulgas sõnavabadust.

Pärast meeleavaldusi, kus Stockholmis riputati jalgupidi silla kohale üles Erdoğani kujutav nukk, trambiti Türgi presidendi pildil, lehvitati terroristlikuks kuulutatud Kurdistani Töölisparteid (PKK) lippe ning lõpuks nädalavahetusel põletas taani-rootsi paremradikaal Rasmus Paludan Türgi saatkonna lähistel koraani, teatas Erdoğan eile, et Rootsi ei peaks ootama nende toetust NATOga liitumisel.

Samas Rootsi ekspertide hinnangul hõõrub Erdoğan salamisi käsi, et tema tõrksus Soome ja ennekõike Rootsi NATOsse mittelubamisel ja Rootsi valitsuse katsed tema meelt muuta, on Põhjala riigis kutsunud esile reaktsiooni, mida Türgi president saab mais peetavate valimiste eel enda huvides ära kasutada.

«Režiim Ankaras omal moel tervitab seda võimalust, sest neile on nii väga oluline tekitada natsionalistlikku õhustikku valimiskampaania alguseks,» ütles täna Aftonbladetile Rootsi varasem suursaadik Türgis Michael Sahlin. «Ma arvan, et Erdoğan isegi tänab koraanipõletajat selle abi eest Türgi valimiskampaaniale.»

Soome välisminister Pekka Haavisto juba andis täna mõista, et riik peab kaaluma NATOga liitumist ilma Rootsita, samas kui Rootsi poliitikud on olnud napisõnalised selles, mida nad kavatsevad edasi teha.

Selle asemel köeb Rootsi poliitikas ja ühiskonnas hoopis vaidlus selle üle, kas Moderaatide peaminister Ulf Kristersson on koraani põletamist ja Türgi-vastaseid proteste hukka mõistes liigselt Erdoğani ees lipitsenud ja taganenud sõnavabaduse põhimõttest.

Kommentaarid (3)
Copy