HALF MOON BAY ⟩ Leinas USA päikeseosariiki vapustas järjekordne tulistamine
24. jaanuar 2023, 19:38
/nginx/o/2023/01/24/15098091t1hf9fc.jpg)
California osariigis üleeile toimunud massitulistamises hukkus 11 inimest, tänasel rünnakul on vähemalt seitse ohvrit.
67-aastane Zhao Chunli tulistas täna Half Moon Bay piirkonnas seenekasvanduses 11 inimest, vahendas ametivõimude teadet CNN. Ründaja on politsei vahi all, ohvrid on Hiina ja Filipiinide päritolu.
Üleeile leidis 11 ohvriga tapatöö aset Lõuna-Californias Los Angelese lähedal Monterey Parki linna tantsusaalis. Lisaks oli tulistamine eelmisel nädalal California osariigis Central Valleys: Gosheni väikelinnas tapeti kuus inimest, sealhulgas üks imik.
Ametivõimude teatel pole rünnakute motiivid selged.
«Kaks tundi tagasi ühinesin oma kolleegidega [USA parlamendihoone – toim] Kapitooliumi trepil, et pidada Monterey Parki tulistamise ohvrite mälestusüritust,» kirjutas California osariigi esindaja Marc Berman. «Enne kui jõudsime neid leinama hakata, toimus järjekordne massitulistamine – seekord Half Moon Bays. Minu ringkonnas.»
Massitulistamine – vähemalt neli inimest on tapetud või vigastatud.
2022. aastal loendati neid 648, 2023. aastal on seni toimunud 38 massitulistamist.
Kohaliku politseiülema Christina Corpuse pressiteate järgi leidsid hädakõnele vastanud politseinikud esialgu neli surnukeha ja ühe haavatu, seejärel lähedusest veel kolm surnut.
«See kirjeldamatu vägivallaakt on laastav tragöödia tervele kogukonnale,» lisas Corpus.
USAs oli juba 2018. aastal umbes 400 miljonit tulirelva, mis on rohkem kui riigis elanikke.
Elukestvad haavad ja hiigelarved
Need, kes veresauna üle elavad, seisavad silmitsi haiglaarvete ja elukestvate kuludega: paljud ei suuda tööle naasta ja võivad vajada järeloperatsioone, aastaid kestvat rehabilitatsiooni, vaimse tervise ravi ja koduhooldust, vahendas CNN.
«Mind viiakse haiglasse ja ma ei tea, kui palju see maksma läheb,» kirjeldas detsembris Colorado Springsis massitulistamisest eluga pääsenud James Slaugh rünnakule järgnenud mõtteid.
«Veetsin esimese õhtu helistades ja sõnumeid saates, et veenduda, kas minu õed-vennad on veel elus. Pärast seda olen tegelenud pere kasvavate haiglaarvete korrastamise ja linnavalitsuse ohvrifondist hüvitiste saamiseks paberite täitmisega,» lisas Slaugh.
Öö erakorralise meditsiini osakonnas läks Slaugh'le maksma 120 000 eurot (190 000 dollarit) ning tervisekindlustuse rahaline abi on ikka veel läbirääkimisel.
2019. aastal hindasid Stanfordi teadlased, et tulistamised üle elanud patsientide haiglaraviks kulub maksumaksjatel 77 miljonit eurot (86 miljonit dollarit) aastas. «Lõpuks maksame ühiskonnana nende vigastuste eest tohutu summa,» ütles uuringu juhtivautor Sarabeth Spitzer.
Enamik elanikkonnast ei suuda massitulistamiste ohvritega suhestuda, selgitas Spitzer. «See mõjutab ellujääjaid, nende pereliikmeid, see mõjutab nende võimalust normaalselt elada.»
Varuväljapääsud
Inimestel on tahtmatult tekkinud kõrgendatud häiretundlikkus: vanemad väljendavad hirmu laste kooli saatmise ees või planeerivad perega välismaale kolida, kirjutas USA Today.
«Praegu tundub see arvude mänguna. Mitte kas, vaid millal,» vahendas Californias elavat nelja lapse isa Rian Trothi USA Today.
«See on üks esimesi asju, mis mulle nüüd pähe tuleb,» ütles Troth. «Mida me teeksime? Kuhu me läheksime? Kuidas me peituksime? Kuidas ma lapsi kuulide eest kataks?»
Massitulistamiste oht oli üks stressiteguritest, mis sundis Minnesota osariigi õpetaja Holly Heilig-Gauliti eelpensionile.
«Regulaarsed aktiivse tulistamise õppused tähendasid, et see hirm oli minul ja minu õpilastel alati mõtteis,» vahendas Heilig-Gaulitit ajaleht The Guardian.
«Klass istus täiesti pimedas, vaikuses. Kui õpilane küsis, miks, pidi selgitama: sest kellelgi võivad olla halvad kavatsused ja relv. Me peame olema ettevaatlikud, et ellu jääda,» kirjeldas endine õpetaja õppusi.
- Ühe aasta jooksul tapetakse relvavägivallas üle 40 000 ameeriklase ning haavatakse peaaegu kaks korda rohkem inimesi.
- Relvad on laste ja teismeliste surmade peamine põhjus, nendega tapetakse rohkem noori ameeriklasi, kui surrakse liiklusõnnetustes, narkootikumide üledoosi ja vähi tõttu kokku.
- Ameerika Ühendriikides elavatel naistel on 28 korda suurem tõenäosus surra tulirelvaga sooritatud mõrva tagajärjel kui teistel arenenud riikide elanikel.
- Juurdepääs relvale kodus suurendab enesetapuriski 300 protsendi võrra.
www.bradyunited.org
Rünnakute surmav kajastamine
2015. aastal avastasid Arizona osariigi ülikooli ja Northeastern Illinoisi ülikooli teadlased, et teise massitulistamise tõenäosus suureneb 13 päeva jooksul pärast esimest massitulistamist mõõdetavalt.
2012. aastal asutatud rühmitus No Notoriety (Ei Kurikuulsusele – toim) propageerib avaliku turvalisuse huvides vastutustundlikku meediakajastust. «Tunnistage, et väljavaade kuulsaks saada võib olla motivatsioonitegur ja inspireerib jäljenduskuritegusid,» ütleb rühmitus.
2016. aastal Bastille' päeval toimunud rünnakud muutsid mitme Prantsusmaa uudisteorganisatsiooni tööviisi: nad keeldusid kordustrükkimast pilte Islamiriigi propagandast või avaldamast mõrvari nime. Le Monde teatas juhtkirjas «Vastupanu vihkamise strateegiale», et ei avalda enam tapjate fotosid.
Statistika
Valge nahavärviga kurjategijad panevad toime üle poole, 52,3 protsenti, lähisuhte massimõrvadest ja 54,4 protsenti avalikest massimõrvadest, selgus Every Town for Gun Safety tellitud analüüsist. Ligi kaks kolmandikku kõigist relvasurmadest USAs on enesetapud.
Rünnakud toimuvad üle kogu riigi, igas suuruses linnades. Alla nelja ohvriga mõrvad on sagedasemad suuremates linnades, kuid suurema ohvrite arvuga, massimõrvad toimuvad sageli väiksemates linnades või maapiirkondades.
Ka õiguskaitseasutuste reaktsioon massitulistamistele on muutunud. Kuni 1999. aasta tulistamiseni Columbine'i keskkoolis oli politsei tavapärane esmareaktsioon tulistaja ümberpiiramine ja eriüksuste saabumise ootamine. On toimunud oluline taktikaline muutus: viivitamatu ja agressiivsem reageerimine. Üha enam siseneb korrakaitsepolitsei sündmuskohale ise.
Kohtusüüdistused sõltuvad konkreetsest juhtumist, kuid massitulistajate suhtes esitatakse sageli süüdistusi mõrva, terrorismi ja/või vihakuritegude eest. Näiteks Payton Gendron, keda süüdistatakse New Yorgi osariigis rassistliku veresauna käigus kümne musta inimese tapmises, sai süüdistuse vihkamisest ajendatud riigisiseses terrorismis ja kümnes esimese astme mõrvas.
On ka massimõrvu, kus rahulolematud töötajad tapavad oma juhte ja teisi töötajaid, kuid need on harvemad: üks või kaks juhtumit aastas. Töökoha kaotamisest ajendatud massimõrva korral on tagajärg tavaliselt pereliikmete tapmine.
Strateegiline lobitöö
USA relvaassotsiatsioon National Rifle Association (NRA) loodi 1871. aastal harrastusgrupina eesmärgiga edendada ja julgustada täpsuslaskmist teaduslikel alustel. Nüüd on organisatsioonist saanud üks Põhja-Ameerika mõjukamaid erihuvigruppe.
Organisatsioon toetab relvaõigusi laiendavaid õigusakte, näiteks luba relva varjamatult avalikes kohtades kanda.
Lisaks müüakse USAs miljardeid padruneid, hiljutiste kaubandusaruannete hinnangul ulatub väikekaliibriliste laskemoonade turg 2030. aastaks 11,3 miljardi dollarini.
«Laskemoonal on massitulistamistes suur roll ning nende müük on ajalooliselt olnud vähem reguleeritud kui tulirelvadepuhul,» ütles New Jersey demokraadist peaprokurör Matthew Platkin. Ta juhib äsja loodud ametkonda, mille eesmärk on kaevata relva- ja laskemoonatootjad kohtusse, kui nende tooted põhjustavad otsest kahju.
Enamikus osariikides võivad inimesed veebipoodidest endale kojutellimisega sadu või tuhandeid padruneid hankida – nagu pitsat tellida, selgitas Giffordsi relvavägivalla ennetamise õiguskeskuse direktor Ari Freilich.
Tee vägivallani
Sotsioloogi ja uurimisprogrammi Violence Project kaasasutaja James Densley selgitusel võiks massitulistamisi kirjeldada organiseeritud meeleheitena.
Densley koostöös otsingumootoriga Google käivitati the redirect method (ümbersuunamise meetod – toim), mis suunab kahjulikku sisu otsivad kasutajad alternatiivsete, deeskaleerivate otsingutulemusteni.
«Me peame nägema hädaolukorda, nagu me jälgiks kedagi, kellel ilmnevad infarkti tunnused, piltlikult öeldes peaksime hädaabinumbri valima,» selgitas Densley. On tähtis, et riskirühma kuuluvaid noori ei häbimärgistataks ega koheldaks pelgalt kurjategijatena.
Relvavägivald on epideemia ja seda tuleb käsitleda rahvatervisekriisina, lisas sotsioloog.
USA massitulistamistes on aasta esimese kuu jooksul tapetud vähemalt 70 inimest.