:format(webp)/nginx/o/2023/01/25/15099348t1h560a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/25/15099752t1h75ef.jpg)
Narkojõuk kihutab politsei kuulirahe all kokaiini täis veokiga sadamast välja. Kriminaalide bande korraldab tormijooksu rangelt valvatud lattu, et haarata kaasa uimastisaadetis. Otse sadama värava ees, keset igapäevast liiklusvoogu murravad kurjategijad lahti konteineri ja pistavad selle pärast valge pulbri kätte saamist põlema.
Tegu võiks olla stseenidega gängsterifilmist, kuid tegelikult on see kõik juhtunud viimase aasta kestel Prantsusmaal Le Havre’i sadamas.
«Võimalik on teenida nii palju raha, et nad ei kõhkle võtmast suuri riske,» ütles uudisteagentuurile AFP La Manche’i väina kaldal asuva sadama politseiametnik.
Le Havre on üks Euroopa viiest suurimast konteinersadamast ning selle hiiglaslikud kaubaterminalid paigas, kus Seine’i jõgi suubub merre, on saanud Prantsusmaale saabuva kokaiini peamiseks maabumiskohaks.
Sealsetelt kaidelt konfiskeeriti 2021. aastal rekordilised kümme tonni uimasteid ehk 164 protsendi võrra enam kui aasta varem – see on Lõuna-Ameerikast Euroopasse valguva hiiglasliku kokaiinilaine üks ilming.
«Mõned dokitöötajad teevad seda raha pärast, kuid enamikku ähvardatakse või sunnitakse seda tegema.»
Le Havre'i jurist Valérie Giard
/nginx/o/2023/01/25/15099759t1h560f.jpg)
Narkoäri plahvatuslik kasv on toonud kaasa ulatusliku vägivalla ja korruptsiooni vohamise sadamas, kus selle keskmes on 2200 dokitöötajat, keda narkomaffia püüab oma huvides ära kasutada.
Altkäemaksu hinnakiri
Kommunistliku ametiühingu CGT alla koondunud dokitöötajad on ammu valitsenud hiiglaslikest kraanadest ja mitmevärviliste konteinerite kuhjadest koosnevat maailma.
«Mitte igaüks ei pääse Le Havre’i sadamasse, nii et uimastite väljasaamiseks on kaubitsejatel vaja kaasosalisi – ennekõike dokitöölisi,» rääkis politseiallikas AFP-le.
Mitu sadamatöölist on viimastel aastatel saadetud koostöö tõttu narkojõukudega trellide taha ja hulga teiste nimed on käinud läbi vestlustest, mida politsei on pealt kuulanud.
Alates 2017. aastast on võimude sõnul röövitud või võetud pantvangi enam kui paarkümmend Le Havre’i sadamatöölist.
2017. aastal avastatud nn hinnakirja järgi pakkusid narco’d dokitöölistele konteineri sadamast väljaaitamise eest kuni 75 000 eurot, pääslakaardi laenutamise taks oli 10 000 eurot ja tasu konteineri liigutamise eest 50 000 eurot.
«Mõned dokitöötajad teevad seda raha pärast, kuid enamikku ähvardatakse või sunnitakse seda tegema,» ütles mitut sadamatöölist kaitsnud advokaat Valérie Giard. «Kaubitsejad tulevad nende juured kooliväravas või kohvikus ja näitavad pilte nende perest. Nad (narkoärikad – toim) ütlevad, et kui nad ei tee, mida neil kästakse, satuvad nad hätta. Kui nad (narkoärikad – toim) segavad nad juba asjasse, ei pääse nad kunagi enam välja.»
Need töölised, kes avaldavad vastupanu, kogevad veelgi brutaalsemaid survemeetodeid.
Surm dokis
2018. aasta juunis rööviti sadamatööline kodu juurest ning mõni tund hiljem leiti mees pekstud näo ja kruvikeerajaga pussitatud säärtega. 54-aastane ohver rääkis politseile, et röövijad nõudsid temalt mitut miljonit eurot, väites, et ta on n-ö suur kala. «Me teame, kus sa töötad ja et sa suudad konteinereid [sadamast] välja saada,» olla kurjategijad talle öelnud.
Üks narkojõuku imbunud politseinik rääkis hiljem uurijatele, et mees olla keeldunud töötamast kaubitsejate heaks.
Alates 2017. aastast on võimude sõnul röövitud või võetud pantvangi enam kui paarkümmend Le Havre’i sadamatöölist. Mõnel puhul on rünnakute taga narkoärikad, teistel juhtudel aga pisikurjategijad, kes eeldavad, et dokitöölised on saanud narkoärist suurt tulu.
«Sadamatööliste röövimisest on saanud suur kohalik sport,» ütles Giard.
/nginx/o/2023/01/25/15099754t1h29e1.jpg)
Vähemalt üks inimrööv lõppes surmaga. 2020. aasta 12. juunil leiti Le Havre’i äärelinna koolimaja tagant verine dokitöötaja Allan Affagard.
Kogukas ja sõnakas ametiühingutegelane oli olnud paar aastat varem uurimise all süüdistatuna tonni kokaiini sadamast väljaaitamises. Mees ise eitas seda.
Tema naine rääkis politseile, et kolm maskis meest viisid 40-aastase sadamatöölise kaasa õhtul enne seda, kui ta surnuna leiti. Vahetult enne röövimist käis mees politseis, kuna sai ähvardavaid sõnumeid.
Kolm Le Havre’i teada-tuntud allimategelast on saanud süüdistuse kuriteo plaanimises, kuid Affagardi tapjad on jätkuvalt vabaduses.
Mehe tapmine lõi sadamas hirmuõhkkonna. «Press näeb seda juhtumit kui narkokartellide vägivalla siia jõudmist,» ütles advokaat Guillaume Routel, kes on saanud tuntuks dokitöölisi kaitstes. «See on kindlasti liialdus, kuid igaüks, kes tegeleb sadamas lastiga, tajub ohtu.»
Pidevalt pilk peal
Neiges’ linnaosas, kus paljud sadamatöölised elavad, valitseb hirmunud vaikus. Dokitööliste ametiühing on sama sõnakehv. CGT on andnud liikmetele korralduse suu kinni hoida ja keeldub avalikult arutamast nende isikute saatust, kes kuritegevuse tõttu on ühendusest välja visatud.
«Sadamas on kõik murelikud,» ütles tollitöötajate ametiühingusse kuuluv Alain Le Maire. «Kaubitsejad jälgivad meid binoklite või droonidega. Nüüd, kui kontrollime konteinerit, valvavad meid automaatrelvadega kolleegid.»
«Me ei ole veel olukorras, kus toimuvad automaatrelvadega rünnakud nagu Antwerpenis, kuid see oht pole kaugel.»
Le Havre’i prokurör Bruno Dieudonné
Pärast Affagardi šokeerivat mõrva on julgeolekumeetmeid sadamas veelgi tugevdatud.
«Ohutus ja julgeolek on meie peamised prioriteedid,» laususid sadama juhid. Palgatud on rohkem valvureid, karmistatud pääslakaartide süsteemi ja turvakaameratele on kulutatud enam kui miljon eurot.
See pole peatanud aga narkootikumide voolu, sest ühe politseiametniku sõnul saadi lõppenud aastal kätte üle 8,5 tonni kokaiini.
«Edusamme on tehtud, aga me ei saa valetada – sadam on endiselt justkui sõel,» lausus tolliametnik, kes oma nime avalikustada ei soovinud. «Ka kõik maailma kaamerad ei muuda suurt midagi vastasseisus otsusekindlate kaubitsejatega.»
Meeletu surve
«Dokitöötajad on vähem koostööaltid. Nad on mõistnud, et mängivad millegagi, mis on neist tugevam,» rääkis politseiametnik. «Kuid surve on siiski meeletu. Kui me pole hoolikad, võime langeda samasse olukorda, nagu juhtus Antwerpenis ja Rotterdamis.» Belgia ja Hollandi sadamate kaudu jõuab Euroopasse suurem osa siia smugeldatavast kokaiinist.
Tegu on hirmutava väljavaatega. Hollandis süüdistatakse narkoäri keskmes olevat Hollandi-Maroko jõuku, nn Mocro maffiat uuriva ajakirjaniku ja juristi tapmises ning Belgia justiitsministri röövimise plaanis.
«Asjad võivad muutuda halvaks ka siin,» ütles Le Havre’i prokurör Bruno Dieudonné. «Me ei ole veel olukorras, kus toimuvad automaatrelvadega rünnakud nagu Antwerpenis, kuid see oht pole kaugel.»