:format(webp)/nginx/o/2023/01/25/15099327t1h0f0d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/25/15099728t1h2610.jpg)
Rohkem kui kuuendik Prantsusmaal tarbitavast kokaiinist smugeldatakse kohale riigi vaesest Lõuna-Ameerikas asuvast ülemerepiirkonnast Guajaanast narkomuulade kehas.
Naised, osa neist rasedad, ja isegi lapsed riskivad mõnetuhande dollari eest oma eluga, neelates alla uimastipakikesi või peites neid oma kehaõõnsustes.
«Mul polnud muud valikut. Mul oli raha vaja,» ütles 27-aastane Tonio, kes ilma tööta ja võlakoorma all ägades nõustus lendama Pariisi, 800 grammi kokaiini peidetud kõhtu ja kingadesse.
Võimud oletavad, et igal lennul, mis suundub Guajaana pealinnast Cayenne’ist Prantsusmaale, on 30 narkomuula.
Ta pääses küll läbi lennujaamast, kuid nabiti kinni raudteevaksalis ja saadeti trellide taha.
Võimud oletavad, et igal lennul, mis suundub Guajaana pealinnast Cayenne’ist Prantsusmaale, on 30 sellist narkomuula nagu Tonio. Kaubitsejad, kelle kasum igalt sihtpunkti jõudnud saadetiselt on 1000 protsenti, lihtsalt uputavad lennud üle.
Kilogrammi kokaiini saab Prantsuse Guajaanast osta 4500 euro eest või 3500 euro eest naabruses asuvast Surinamest, Prantsusmaal võib selle aga maha müüa 35 000 euro eest diileritele, kes omakorda müüvad selle pärast töötlemist klientidele maha kolmekordse hinnaga.
Muulad saavad reisi eest 3000–10 000 eurot sõltuvalt sellest, kui palju ainet nad suudavad kaasa võtta.
«See pole keeruline, vaja on vaid õigeid kontakte,» rääkis Tonio.
/nginx/o/2023/01/25/15099744t1hc4ff.jpg)
Huviliste nappust pole samuti.
Mis siis et Guajaana asub näiteks Euroopa kosmosekeskus, on Prantsusmaa ülemeredepartemang äärmiselt vaene ja seal valitseb suur tööpuudus – tegu on oraaja ja ranniku lähistel Kuradisaarel asunud kurikuulasa vangilaagri sünge pärandiga.
Suriname, mida lahutab Guajaanast džunglis kulgev ja peaaegu valvamatu pikk piir, on veelgi vaesem, nii et paljud narkomuulad on Hollandi endisest kolooniast pärit ebaseaduslikud sisserändajad.
Narco’de valdused
Geograafiline asukoht ja vaesus on teinud Prantsuse Guajaanast narco’de regiooni ja ühe kokaiiniäri peamise keskuse, rääkisid ametnikud uudisteagentuurile AFP.
Kuigi piirkond asub kaugel Colombia kokapõldudest, läbib hinnanguliselt kuni viiendik Prantsusmaal tarbitavast kokaiinist just seda hõredalt asustatud Amazonase džunglilappi Brasiilia ja Suriname vahel.
Muulade värbamise keskus on Saint-Laurent-du-Maroni linn laia, pruunika Maroni jõe kaldal, mis märgib enam kui 500 kilomeetri pikkuselt ka piiri Surinamega.
«See pole lõbureis… Aga kui sul pole valikut, siis mida sa saad teha?»
Narkomuul Julia
Linnas napib tööd ja ka koolikohti, kuna haridussüsteem ei suuda sammu pidada Suriname migrantide mõjul üha kasvava elanike arvuga, mistõttu on kokaiini smugeldamisest loodetav teenistus ahvatlev paljude jaoks sealsest 50 000 asukast.
Ohtlik retk Prantsusmaale algab tavaliselt kohe Saint-Laurent-du-Maroni vastaskaldal Surinames asuvast Albina väikelinnast. Just seal antakse paljudele muuladele kätte kokaiinilast.
Iga päev ületavad sajad inimesed paadiga Prantsusmaa poolelt jõge, et käia Albinas poes, sest seal on odavamad nii toit kui ka kütus.
Narkomuulad, nagu Julia ja Lydia – naiste nimed on nende palvel muudetud –, naasevad koos ostlejatega.
«Me teadsime riske,» ütles Surinamest pärit kahe lapse nooruke ema Julia, kes veetis pärast vahele jäämist kaks aastat Prantsuse vanglas. «See pole lõbureis… Aga kui sul pole valikut, siis mida sa saad teha? Sa lähed vangi ja siis jätavad nad (narkokaubitsejad – toim) su rahule. Mina olen oma võla maksnud.»
Neelamine vajab harjutamist
Nii Julia kui ka tema sõber Lydia põlvnevad Aafrikast pärit orjadest, kelle tõid Surinamesse hollandlased.
«Mul oli tühi korter ja ma tahtsin sinna mööblit,» rääkis Lydia kohalikus murrakus taki-takis ehk srananis, mis on segu prantsuse, inglise ja hollandi keelest. «Kaubitsejad lubasid mulle 15 000 eurot, kui ma võtan kaasa üle 3,5 kilo.»
Kui Lydia lennujaamas vahistati, transportis ta 4,5 kilogrammi kokaiini.
Osa muuli harjutavad reisi jaoks, neelates väikeseid vorstikesi, samas kui teised libistavad kokaiinipakikesed alla õli, karastusjoogi või okraga. Kõik võtavad kõhulahtisust ennetavat ravimit.
Kui nad on narkolasti alla neelanud, asub enamik neist taksoga kolmetunnisele teekonnale Cayenne’i lennujaama. Kogu maantee on selliseid sõidukeid täis.
🇪🇺Quelque 3,5 millions d'Européens ont goûté au moins une fois à la cocaïne en 2021. Un niveau "historique", quatre fois supérieur à celui mesuré il y a vingt ans.
— Agence France-Presse (@afpfr) January 18, 2023
1⃣Quand la cocaïne sud-américaine et la violence des cartels déferlent sur l'Europe #AFP https://t.co/nhvOOSsPwP pic.twitter.com/gol7T3Nx3q
Kuna Saint-Laurent-du-Maronist viib Cayenne vaid üks tee, ootab politsei neid sageli juba lämmatavas kuumuses poolel maal asuvas Iracoubos.
«Tegime septembris mitu arestimist, kahel korral pärast inimeste peatamist maanteel, ja saime kätte neli kilo,» rääkis AFP-le üks politseinik. Ligi pool sellest kokaiinist oli alla neelatud.
Muulad reisivad tavaliselt keskpäevases kuumuses paar tundi enne seda, kui algab registreerimine Prantsusmaale suunduvatele Air France’i ja Air Caraïbes’ lendudele.
«Ühe korra peatasime Iracoubos kolm tükki… Me ei saa rohkemaid viia vahi alla,» ütles piirkonna sandarmite juht kolonelleitnant Arnaud Amestoy. «Meil on vaja palju rohkem ametnikke, et peatada voolu.»
Skannerid ja koerad
Kontrollpunktid on aga narkomuulade teel alles esimene takistus. Politseinikud ja tollitöötajad ootavad neid ka lennujaamas, kus vahel otsitakse läbi kõik lennule suunduvad inimesed.
2021. aastal saadi kätte 512 narkomuula ja konfiskeeriti 1,26 tonni kokaiini.
Mõnikord on ametnikel aga vaid mõni minut aega, et leida kahtlusalused isikud. Päeval, mil AFP oli lennujaamas koos piirivalvega, leidis narkokoer üles kaks noormeest. Nad kutsuti kõrvale ning neist ühe uriiniproov näitas kokaiini olemasolu organismis. Ta võeti vahi alla ja julgeolekutöötajad viisid ta Cayenne’i haiglasse röntgenisse.
/nginx/o/2023/01/25/15099746t1h3d8c.jpg)
Kui midagi on röntgenipildilt näha, rakendab haigla erijulgeolekuosakonda juhtiva arsti Karim Hamiche sõnul n-ö pakikese protokolli. «Isik jääb siia, kuni pakikesed on väljutatud – tavaliselt 24–48 tunniks,» ütles ta.
Kuigi kokaiinipakid on nüüd tahkemad kui vanasti, on nad inimesele ikkagi ohtlikud. «Aprillis suri haiglas 37-aastane mees, kes oli kukkunud Cayenne’i tänaval,» rääkis Hamiche. «Lahkamine leidis tema kehast rohkem kui kilo kokaiini.»
Pinged ja pisarad
Samal ajal väljub Atlandi ookeani teisel kaldal Pariisi Orly lennujaamas sinna iga päev Cayenne’ist saabuvalt Air Caraïbes’ lennult 305 reisijat. Tolliametnike tähelepanu köidab ebalev mustas jakis noormees. Ta on pärit Saint-Laurent-du-Maronist ja saanud just 18-aastaseks.
Pärast tuletis käimist valgustatakse tema kott läbi. Pinge kasvab ja hetk hiljem kahtlusalune murdub, tõmmates kapuutsist välja üle kilo kaaluva kokaiinipaki. Noormees puhkeb nutma ning tunnistab, et neelas alla kokaiinipakikesi ja et osa neist on peidetud ka tema pärakusse.
Alguses ütles ta ametnikele, et kavatses need ise maha müüa, tunnistades peagi aga, et keegi ootas teda lennujaamas, et kokaiin vastu võtta. Talle lubati reisi eest 8000 eurot.
Enne kui Cayenne’ist Orly õhuväravasse suunduvad lennud said muulade põhimarsruudiks, saadeti neid valdavalt teele Surinamest Amsterdami Schipholi lennujaama. Sumgeldamine sealt kaudu muutus aga keerukamaks, kui kõik reisijad pidid hakkama läbi käima spetsiaalselt narkootikumide avastamiseks mõeldud skannerist.
«Kohe, kui saame skanneri siia (Cayenne’i lennujaama – toim), lahendame probleemi kiiresti. Kolme või nelja kuu pärast on see heidutuseks,» ütles üks ametlik allikas AFP-le.
Prantsusmaa siseministeerium on samuti andnud mõista, et masin hakkab läbi vaatama kõiki, kes astuvad Cayenne’ist lennukile.
Paljud, nende seas Cayenne’is töötav jurist Saphia Benhamida, kes on esindanud narkomuulasid, usuvad aga, et tegeleda tuleks pigem probleemi algpõhjusega.
«Siin on alati vaeseid inimesi, nii et alati on muulasid. Lennujaamas pole võimalik kõiki kontrollida. Me ei muuda olukorda lihtsalt rohkemate politseinikega,» väitis ta. Juristi arvates oleks abi juba sellest, kui Saint-Laurent-du-Maronis oleks koole, tööd ja korralik tarnsport.