P, 29.01.2023

Moskva kohus sulges Venemaa vanima inimõigusühenduse

Moskva kohus sulges Venemaa vanima inimõigusühenduse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Moskva Helsingi Grupi endine juht Ljudmila Aleksejeva, kes suri 2018. aastal.
Moskva Helsingi Grupi endine juht Ljudmila Aleksejeva, kes suri 2018. aastal. Foto: YURI KADOBNOV/AFP/Scanpix

Venemaa pealinna kohus otsustas täna panna kinni riigi vanima inimõigusorganisatsiooni Moskva Helsingi Grupi, vaigistades sellega taaskord ühe Kremli suhtes kriitilise ja lugupeetud ühenduse.

Moskva linna ringkonnakohtu kohtunik rahuldas justiitsministeeriumi palve «saata laiali» inimõigusorganisatsioon, märkis kohus sotsiaalmeediasse tehtud avalduses.

Moskva Helsingi Grupp teatas, et apelleerib otsuse.

Tegemist on järjekordse niinimetatud seadusliku katsega vaigistada Kremli suhtes kriitilisi organisatsioone, trend, mis sai olulisel määral hoogu juurde pärast Venemaa autoritaarse riigipea Vladimir Putini otsust saata oma okupatsioonivägi mullu 24. veebruaril kallale Ukrainale, vallandades sellega 2014. aastast vindunud sõja täiemahulise faasi.

Moskva Helsingi Grupp loodi 1976. aastal, kui tänane Venemaa Föderatsioon oli osa toonasest Nõukogude Liidust ning ühendust peetakse Venemaa vanimaks tegutsevaks inimõigusorganisatsiooniks.

Aastakümneid juhtis seda nõukogudeaegne dissident Ljudmilla Aleksejeva, kellest sai Venemaa vastupanuliikumise sümbol ning kes suri 2018. aastal.

Kui Aleksejeva, kes oli Venemaa inimõigusliikumise auväärseim naisliige, tähistas oma 90. juubelisünnipäeva, külastas teda kodus ka Putin, kes tõi naisele ka lilli.

«Olen tänulik teile kõige eest, mida te olete teinud tohutule arvule inimestele meie riigis paljude, paljude aastate jooksul,» ütles Putin toona.

Justiitsministeerium oli esitanud inimõiguslaste vastu süüdistuse, mille kohaselt olid nad eksinud oma staatuse vastu, kui viisid ellu oma tegevusi, näiteks vaatlesid kohtupidamisi väljaspool Moskva oblasti piirkonda.

Enne seda, kui Putin saatis oma väe Ukrainasse julmusi toime panema, saatis Venemaa laiali veel ühe teise inimõiguste alustala, liikumise Memorial.

Memorial kerkis esile kui lootuse sümbol Venemaa demokraatiale ülemineku kaootilisel ajajärgul 1990. aastate alguses ning pälvis 2022. aastal oma tegevuse eest ka Nobeli rahupreemia koos kolleegidega Ukrainast ja Valgevenest.

Venemaa režiim on kasutanud tervet arsenali seadusi, millega oma kriitikuid vaigistada, näiteks üks kurioossemaid on sisuliselt igasuguse kriitika tegemine ehk Kremli kohaselt «väärinfo» levitamine sõjaväe kohta, mille vastu eksinut võib oodata ees kuni 15 aastat vabadusekaotust.

Enamik peamisi Vene opositsioonitegelasi on kas vangis või elavad eksiilis.

Märksõnad
Tagasi üles