Oopiumimaguna kasvatamine on Myanmaris alates 2021. aasta sõjaväelisest riigipöördest järsult kasvanud, teatas neljapäeval ÜRO uimastivastane amet.
ÜRO: Myanmari riigipööre viis oopiumimooni kasvatamise buumini
Riigipööre ja sellele järgnenud võitlus hunta ja riigipöördevastaste mässuliste vahel on riigi majanduse halvanud ja sundinud talunikke pöörduma toimetulemiseks oopiumimooni kasvatamise poole.
Oopiumimooni kasvatamiseks kasutatav maa-ala laienes putšile järgnenud aastal kolmandiku võrra veidi üle 40 000 hektarini, teatas ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse vastane büroo (UNODC).
Potentsiaalne toodang kerkis eelneva aastaga võrreldes pea 90 protsenti 790 tonnini.
«Uimastiäri kasv, mida seal näeme, on riiki tabanud kriisi otsene tagajärg,» ütles UNODC piirkondlik esindaja Jeremy Douglas.
Raportis märgiti, et aastatel 2014-2020 oli oopiumitootmine riigis langustrendis.
Büroo hinnangul on Myanmari oopiumimajandus väärt kaks miljardit dollarit ehk kuni kolm protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT) aastal 2021.
Tootmise kasvust hoolimata on oopium ka järsult kallinenud; selle kilohind tõusis eelneva aastaga võrreldes 69 protsenti 280 dollarini. Võrdluseks oli selle hind Afganistanis, unimaguna suurimas tootjariigis, 203 dollarit.
Kõrgem oopiumitulu ei ole aga viinud talunike ostujõu suurenemiseni, kuna Vene-Ukraina sõja tulemusel on kallinenud ka kütus ja väetis, märgiti raportis.