HOLOKAUSTIOHVRITE MÄLESTAMINE Natsi-Saksamaa hävitusmasin neelas ka seksuaalvähemusi (6)

Copy
Berliinis mälestatakse holokausti ohvreid.
Berliinis mälestatakse holokausti ohvreid. Foto: CLEMENS BILAN / EPA / Scanpix

Saksa parlament meenutab tänasel holokausti mälestusüritusel ka homoseksuaalsuse eest koonduslaagrisse saadetuid.

«See rühm inimesi on minu jaoks olulised, sest nad kannatavad endiselt diskrimineerimise ja vaenulikkuse all,» ütles Bundestagi alamkoja esimees Baerbel Bas AFP-le.

Rahvusvaheline holokausti mälestuspäev toimub Auschwitzi vabastamise aastapäeval - 27. jaanuar, 1945 - alates 1996. aastast. 

Roosa kolmnurk

Natsi-Saksamaa karistusseadustiku paragrahv 175 keelas meestevahelised intiimsuhted ning süüdimõistmise korral oli karistuseks kümne aasta pikkune sunnitöö. 57 000-st vangistatud mehest 6000-10 000 saadeti koonduslaagrisse ning märgistati roosat värvi kolmnurgaga. 

Ajaloolaste sõnul hukati ligi 3000 homoseksuaalset meest ja paljud neist kastreeriti või allutati enne hukkamist kohutavatele «meditsiinilistele» katsetele.

Iisraeli holokausti mälestusasutuse Yad Vashem esimees Dani Dayan ütles, et kuigi juudid olid natside peamine sihtmärk, tervitas ta Saksamaa mälestuskultuuri laienemist.

«Holokaust oli rünnak inimkonna vastu: LGBTQ-inimeste, romade ja sintide, vaimupuudega inimeste, kuid eriti juudi rahva vastu,» ütles Dayan AFP-le sel nädalal Berliinis toimunud visiidil.

Saksamaa juutide kesknõukogu juht Josef Schuster nõustus, et kuigi holokausti ohvrite peamine rühm olid juudid, ei olnud nad ainsad kannatanud. 

«See näitab, et natsiajal nähtud arengud võivad iga ühiskonnagrupi sihtmärgiks muuta,» kommenteeris Schuster AFP-le.

Paragrahv 175 jäi Ida-Saksamaa karistusseadustikku 1968. aastani. 

Sihtmärgid

Sintid ja romad on Euroopas 1400ndatest elanud sugulasrahvused ning mõlemad rühmad olid natside sihtmärgiks nende väidetava «rassilise alaväärsuse» tõttu. Saksa kodanikest romad tõrjuti lõpuks Saksa ühiskonnast välja, nagu ka Saksa juudid. 1942. aastal alustas Natsi-Saksamaa sintide ja romade hävituslaagritesse küüditamisega. 

Vähemusrahvaste genotsiid on kooli õppekavades sageli vaid joonealune märkus või puudub täielikult.

Natsi-ideoloogia mõjutas ohvreid erinevalt: invaliidiks või asotsiaalseks sildistamine võis inimese koonduslaagrisse viia etniliselt päritolust olenemata. 

Teine tähelepanuta jäetud rühm on vaimse ja/või füüsilise puudega mehed ja naised, kelle hävitamiseks käivitati «T-4 eutanaasiaprogramm» - natsid pidasid neid riigi jaoks ebaväärtuslikuks koormaks.

Naabrid ja koolikaaslased

«See on kummaline mõiste - tavalisus - kui me räägime holokaustist, sest holokaust oli erakordne,» ütleb Karen Pollock CBE, Holokausti Haridusfondi (HET) tegevjuht.

«Inimesed, keda holokaust mõjutas, olid tavalised. Nad olid mehed ja naised, kes käisid tööl või hoolitsesid laste eest, kes käisid sünagoogis - või ei käinud. Kes nautisid samu asju nagu meie: toiduvalmistamist, muusikat või jalgpallimängu. Nad olid lapsed - 1,5 miljonit mõrvatud last - kes käisid koolis, kes mängisid oma sõpradega, kes ei kuulanud alati oma vanemate sõna».

Saksamaa natsipartei mõrvas 1939-1945 aastatel süstemaatiliselt umbes 6 miljonit juuti ja 5 miljonit teise rahvuse esindajat. 

Tagasi üles