Tšehhi presidendivalimised võitis erukindral Petr Pavel

Tšehhi presidendikandidaat Petr Pavel koos abikaasa Eva Pavlovaga valimispäeval. Foto: Martin Divisek/EPA/Scanpix

Tšehhi presidendivalimised võitis esialgsete tulemuste kohaselt NATO erukindral Petr Pavel, kes alistas teises voorus populistist miljardäri Andrej Babišit.

Kui loetud oli 99 protsenti häältest, oli endine dessantväelane Pavel saanud 58 protsenti häältest võrreldes ekspeaminister Babiši 42 protsendiga, teatas riigi statistikaamet.

Hääletamas käis 70 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, mis on selle 10,5 miljoni elanikuga riigi kohta ebatavaliselt kõrge näitaja.

Pavel (61) vahetab presidendiametis välja vastuolulise Miloš Zemani, kes sobitas sõbralikke suhteid Venemaaga kuni Moskva Ukraina-invasiooni alguseni mullu 24. veebruaril.

Zeman oli riigi esimene rahvahääletusel valitud president. Tema teine ning viimane viieaastane ametiaeg saab läbi märtsis.

Pavel ja ekspeaminister Babiš jõudsid teise vooru pärast seda, kui kaks nädalat tagasi peetud esimeses voorus ei pälvinud häälteenamust ükski kaheksast kandidaadist.

Arvamusküsitlustes peeti Pavelit favoriidiks ja valimiste esimeses voorus oli tal Babiši ees napp edumaa. Teise vooru eel lubasid Pavelit toetada ka kolm varem välja langenud kandidaati.

Pavel on endine NATO sõjalise komitee esimees ja poliitiline uustulnuk, kes on avaldanud tugevat toetust Ukraina abistamisele Vene invasiooni tõrjumisel ning rõhutanud Euroopa Liitu ja NATOsse kuulumise olulisust.

Babiš (68), kelle populistlik liikumine ANO läks 2021. aasta üldvalimiste järel opositsiooni, jagab oma liitlase Zemani euroskeptilisi vaateid ja on innukas rändevastane.

Ehkki presidendil on Tšehhis suuresti tseremoniaalne roll, määrab ta ametisse valitsuse, keskpanga juhi ja põhiseaduskohtu kohtunikud. Samuti on ta relvajõudude ülemjuhataja.

Valimiskampaaniat saatsid mitmed vastuolud. Babišile ja tema perele saadeti esimese vooru järel tapmisähvardusi, samas kui Paveli kohta levisid valeväited, et ta on surnud.

Pahameelt põhjustas ka Babiši sõnavõtt, milles ütles, et ei saadaks Poolasse ega Baltimaadesse sõdureid, kui neid liitlasriike rünnataks. Hiljem võttis ta sõnad tagasi.

Pavelist saab neljas Tšehhi president alates riigi iseseisvumisest 1993. aastal Tšehhoslovakkia lagunemise järel.

Lisaks Zemanile on tema eelkäijateks näitekirjanik ja kommunismivastane dissident Václav Havel, kes juhtis riiki aastatel 1993-2003, ja majandusteadlane Václav Klaus, kes oli president aastatel 2003-2013.

1. novembril 1961 sündinud Pavel lõpetas sõjaväekolledži, kui Tšehhoslovakkias oli veel võimul Moskva-toetatud kommunistlik režiim.

Kriitikud on heitnud talle ette sõjaväeluure agendiks õppimist eesmärgil teenida kommunistlikus armees.

«Sündisin perre, kus parteisse kuulumist peeti normiks,» ütles Pavel oma veebilehel. «Mul ei olnud piisavalt informatsiooni ja kogemust, et selle režiimi kriminaalset olemust aduda. Nüüd tean, et see oli viga.»

Kui kommunistlik režiim 1989. aastal varises loobus Pavel parteipiletist, kuid jätkas karjääri sõjaväeluures.

Dessantväelasena teenis ta 1993. aastal välja kangelase tunnustuse, kui aitas päästa Serbia-Horvaatia sõja ajal sõjatsooni lõksu jäänud Prantsuse sõdurid.

Hiljem tegi ta King's College Londonis magistrikraadi rahvusvaheliste suhete erialal ja tõusis Tšehhi kindralstaabi ülemaks.

Aastal 2015 määrati ta NATO sõjalise komitee juhiks, milleks jäi kuni erruminekuni aastal 2018.

Pavel on paistnud muu hulgas silma hääleka ELi ja NATO pooldajana.

«Meil ei ole paremat alternatiivi. Peaksime kasutama kõiki võimalusi, mida nende ühenduste liikmesus meile annab, ja proovima muuta seda, mis meile ei sobi,» ütles ta valimiskampaanias.

«Tšehhi on suveräänne ja täieõiguslik liikmesriik, mistõttu ei saa me vaikides istuda, kaasa noogutada ja siis tulemusi sarjata. Me peame olema aktiivsemad ja samal ajal ka konstruktiivsemad.»

Pavel on lubanud olla presidendina sõltumatu ja hoiduda parteipoliitikast, jätkates samal ajal abi pakkumist Ukrainale Vene invasiooni tõrjumisel ja Euroopa Liidu liikmeks pürgimisel.

«Loomulikult peab Ukraina enne liikmeks saamist täitma kõik tingimused, sealhulgas edusammud korruptsiooniga võitlemisel. Kuid usun, et neil on õigus saada sama võimalus, mis anti kunagi meile,» ütles ta.

Lisaks on Pavel avaldanud toetust samasooliste abielule ja samasooliste paaride lapsendamisõigusele.

«Pean lugu põhimõttest, et kõik inimesed on seaduse ees vabad ja võrdsed,» lausus ta. «Usun ka, et oleme salliv ühiskond.»