Armeenia palus ÜRO kohtul teha lõpp väidetavale etnilisele puhastusele Karabahhis
Armeenia süüdistas esmaspäeval ÜRO kõrgeimas kohtus oma rivaali Aserbaidžaani etnilise puhastuse läbiviimises vaidlusaluses Mägi-Karabahhi piirkonnas teede blokeerimisega.
Kaebus on osa laiemast vaidlusest kahe endise nõukogude vabariigi vahel Rahvusvahelises Kohtus (ICJ).
Aseritest protestijad blokeerivad alates detsembri keskpaigast 32 kilomeetri pikkust teelõiku, mis ühendab Mägi-Karabahhi Armeeniaga. Enda väitel protestivad nad piirkonnale keskkonnakahju tekitava ebaseadusliku kaevandamise vastu.
Blokaadi tulemusena on piirkonna 120 000 inimesel puudus toidust, ravimitest ja kütusest, väidab Armeenia.
«Sellisel jultunud etnilise puhastamise aktil ei ole tänapäeva maailmas kohta,» ütles Armeenia esindaja Jegiše Kirakosjan Haagis baseeruvale ICJ-le.
«Aserbaidžaani kavatsus näib olevat Mägi-Karabahhi armeenlaste kägistamine hoolimata selle hinnast inimestele.»
Armeenia palus kohtul anda Aserbaidžaanile korraldus Latšini koridori blokeerimine lõpetada ja tagada kaupade ja gaasi vaba liikumine.
«See kohus on Mägi-Karabahhi armeenlaste viimane lootus,» lisas Kirakosjan.
Aserbaidžaan peaks esitama hiljem esmaspäeval kohtule oma vastuväited.
Mägi-Karabahhi armeenia separatistid lõid Aserbaidžaanist lahku Nõukogude Liidu lagunemisel 1991. aastal. Järgnenud konflikt nõudis umbes 30 000 inimelu.
Aastal 2020 pidasid Armeenia ja Aserbaidžaan piirkonnas maha kuus nädalat kestnud sõja, mis nõudis üle 6500 inimelu ja lõppes Venemaa vahendatud rahuga. Leppe järgi loobus Armeenia aladest, mida oli aastakümneid kontrollinud.