Järelvaadatav ⟩ Türgi välisminister Tallinnas: Soome ja Rootsi peavad vaid lubatu ära tegema

Kõik on läbipaistev ja must valgel kirjas: kui Soome ja Rootsi täidavad mullu suvel allkirjastatud kokkulepet, saavad nad ka NATOsse, kordas Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu täna Tallinnas.

Eesti kolleegi Urmas Reinsalu seltsis pressikonverentsi andnud Çavuşoğlu sõnul pole neil Soome ja Rootsiga mingit erimeelsust.

«Meil on üks kolmepoolne dokument,» viitas Türgi välisminister juunis Madridis NATO tippkohtumisel tehtud memorandumile, kus tema enda, Pekka Haavisto ja toona Rootsis nende kolleegi rollis olnud Ann Linde allkirjad.

«See mehhanism asutati Soome ja Rootsi ettepanekul,» märkis Çavuşoğlu. «Me kohtusime kaks korda. Üks kohtumine toimus Soomes, teine Rootsis. Kolmas kohtumine oli kavandatud toimuma Brüsselis NATO peakorteris. NATO eksperdid olid samuti kutsutud vaatama, kas need kaks riiki on täitnud oma lubadusi. See on väga läbipaistev.»

Veebruarikuise Brüsselisse kavandatud kohtumise, millel pidanuks koos Ankara, Stockholmi ja Helsingi esindajatega osalema ka nende kolmepoolse leppe ämmaemand – NATO peasekretär Jens Stoltenberg – tühistas Türgi ise. 24. jaanuaril läbi Türgi meedia avalikkuse ette ilmunud otsuse taga oli ilmselt paremradikaal Rasmus Paludini koraanipõletamine 21. jaanuaril Stockholmis.

Lisaks rõhutamisele, et kolmepoolne memorandum on põhiline, vihjas Çavuşoğlu ka koraanipõletusele. «Rootsi mitte ei andnud ainult [Paludinile] luba, vaid pakkus talle ka julgeolekut,» sõnas ta. «Soome tegi samal ajal avalduse, et nad ei lubaks selliseid provokatsioone. Ehk läheb vaja poliitilist tahet.»

Çavuşoğlu möönis, et Soome liikmelisusega on Türgil suhteliselt vähem probleeme. «Pean rõhutama, et Türgi on olnud väga tugevalt NATO avatud uste poliitika poolt. Alates 2008. aasta Bukaresti tippkohtumisest on Türgi igal tippkohtumisel ja ministrite kohtumisel meenutanud, et need allianssi pürgivad riigid (ilmselt oli see viide tippkohtumise lõppdeklaratsiooni pandud Ukrainale ja Gruusiale, E.K.) peavad saama NATO liikmeiks,» lausus ta.

«Ma ütlesin selgelt, et Eestile on eksistentsiaalne küsimus, et Soome ja Rootsi sujuvalt NATO täisliikmeiks saaksid. Me tahaksime näha sujuvat liikumist selles suunas,» kirjeldas Reinsalu omalt poolt Eesti sõnumit Çavuşoğlule.

«Oluline on, et me ei tohiks lasta oma strateegilist julgeolekuvisiooni kahjustada provokatsioonidel, mida võivad korraldada meie vaenlased,» vihjas Eesti välisminister infole, et Rootsis koraani põlema pistnud Rasmus Paludin tegutses Vene luureteenistuste tellimusel.

«Kahjuks on kõrgetasemeline dialoog praegu külmunud,» nentis Reinsalu.

Eesti välisminister tunnistas ka, et eile ehk õhtul enne Ankara esindaja vastuvõtmist Tallinnas suhtles ta oma Rootsi kolleegi Tobias Billströmiga. «Rootsi jätkab täielikult memorandumi elluviimisega,» vahendas Reinsalu Põhjala kolleegi sõnu.

Çavuşoğlu jaoks oli see juba neljas kord Tallinna külastada. Nagu ta pressikonverentsil meenutas, tähistavad Eesti ja Türgi tuleval aastal oma diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva.

Oma avasõnavõttudes käisid Çavuşoğlu ja Reinsalu läbi ka teised kahepoolsed teemad, vihjates siin-seal asjadele, kus Türgi ja Eesti ei pruugi asju samamoodi näha.

Näiteks Reinsalu jutust, mis puudutas NATO küsimusi. «Eesti ootused Vilniuse tippkohtumiseks on, et me peame üle vaatama meie piirkonna kaitseplaanid,» sõnas ta.

2019. aasta NATO liidrite kohtumisel Londonis pidid Eesti, Läti ja Leedu esindajad veenma Recep Tayyip Erdoğani, et Türgi laseks edasi minna Balti kaitseplaanidega, mida nad liitlastelt endale vajalike asjade saamiseks tolleks hetkeks juba mitmendat kuud pantvangis hoidsid.

Çavuşoğlu omakorda tegi looritatud meelehärmivihje sellele, et Eesti on andnud varjupaika inimestele, keda Türgi kahtlustab nende juures terroristlikuks kuulutatud Fethullah Güleni liikumisse kuulumises: «Meie päevakorras oli ka terrorismivastane võitlus. Kahjuks on FETÖ kohal kõikjal, sealhulgas Eestis. Täna jagasin ma oma muresid ja ootusi oma kalli sõbra Urmasega.»