Rootsi hoidis ühisprojekti Saudi Araabiaga saladuses

Rootsi kaitseminister Sten Tolgfors 2008. aastal riigi relvatööstuse ühe tuntuima ekspordiartikli, Saabi hävitaja JAS Gripen 39 pardal. Foto: SCANPIX

Rootsis nõutakse kaitseministri tagasiastumist. Minister ei soovi tunnistada, et valitsuse teadmisel plaanisid riigiametnikud salaja aidata Saudi Araabial ehitada relvatehast.

Rootsi avalik-õiguslik raadio SR teatas eelmisel teisipäeval, et kaitseministeeriumi allasutus Rootsi Kaitseuuringute Agentuur (FOI) sõlmis 2007. aastal Saudi Araabiaga salajase kokkuleppe. Miljardeid kroone väärt projekti «Simoom» eesmärgiks olevat aidata saudidel ehitada oma kodumaale esimene relvatehas lõhkeaine ja tankitõrjerakettide tootmiseks. Abi seisnes muu hulgas saudide teadlaste väljaõpetamises ja koostöös Rootsi relvatootjatega. Tehase ehituseni siiski veel jõutud pole, teatas SR viitega saladokumentidele ja intervjuudele võtmetegijatega.

See, et Rootsi Saudi Araabiale relvi müüb, oli teada juba varem, kuid raadio hinnangul ületas FOI projekti «Simoom» kureerides ühele Rootsi riigiasutusele kohased võimupiirid. «Fakt, et FOI-taoline amet oli seotud relvatehase kavandamisega Saudi Araabia diktatuuri heaks, on üsna unikaalne,» teatas raadio.

FOI peadirektor Jan-Olof Lind aga eitas poolelioleva projekti olemasolu, öeldes, et tema asutusel pole vastavat lepet Saudi Araabiaga. SRi küsimusele, kas Saudi Araabiga on alustatud projekti «Simoom», vastas Lind: «Ei. Ja ma ei soovi kommenteerida nõupidamisi, mis pruukisid või ei pruukinud Rootsi ja Saudi Araabia vahel aset leida. Need kõnelused on salastatud.»

Mitmed endised FOI töötajad aga kinnitasid raadiole projekti olemasolu. Nende seas oli Lindi üks endisi lähimaid kolleege Dick Sträng. Kui SRi ajakirjanikud talle projekti puudutavat salastatud dokumente näitasid, kinnitas ta, et need on autentsed. Strängi sõnul oli plaanidest täiesti teadlik ka Rootsi valitsus.

Nii nagu Lind, lükkas ka kaitseminister Sten Tolgfors SRi väite esialgu tagasi. «FOI pole kaitseministeeriumile teadaolevalt teinud mitte mingisugust koostööd raadiouudises mainitud ettevõttega,» kirjutas ta teisipäeval oma blogis. «Pole mingeid valitsuse otsuseid, mis annaksid FOI-le mandaadi ehitada relvade tootmiseks [Saudi Araabiasse] tehast.»

Eraettevõte, millele Tolgfors viitas, oli SSTI – varifirma, mille FOI saudidega asjade ajamiseks rajas, et projektil poleks pealtnäha otseseid seoseid FOI ja valitsusega. Juriidiliselt oli kõik korrektne, kuid, nagu Tolgfors ise ka möönis, kui kõne all on koostöö diktatuuriga, tekitab igasugune salapära kahtlusi. Kolmapäeval teatas Tolgfors, et valitsus on jõudnud üksmeelsele seisukohale: Saudi Araabiasse Rootsi toetusel mingit relvatehast ei tule.

Furoorile see aga lõppu ei teinud. Opositsioonis olevad vasakpoolsed teatasid, et Tolgfors astugu tagasi, rohelised tegid aga ministri kohta avalduse parlamendi põhiseaduskomisjonile, nõudes, et see selgitaks välja, kas ta on tegutsenud kooskõlas Rootsi demokraatlike ideaalide ja rahvusvaheliste kohustustega.

«Rootsi ei tohiks oma head mainet ära rikkuda, toetades diktatuuride sõjavägesid,» selgitas roheliste kaasjuht Gustaf Fridolin.

«On arusaamatu, et meil on valitsus, mis aitab Riksdagi selja taga ühel diktatuuril arendada relvasüsteeme ja ehitada relvatehast,» teatas Vasakpartei juht Jonas Sjöstedt.

Tolgfors jäi aga endale kindlaks: valitsus pole relvatehase toetamiseks mingit heakskiitu andnud. «Rootsi ja Saudi Araabia on küll sõlminud raamlepingu kaitsetööstuse arendamiseks, kuid mitte projektilepingu konkreetse relvatehase ehitamiseks,» ütles ta reedel Helsingin Sanomate teatel.

See aga tähendab Tolgforsi sõnul, et Rootsi ei saa kuidagi olla seotud Saudi Araabiasse kavandatava raketitehasega. Pigem on tegemist arusaamatusega FOI ja saudide vahel. Võimalikke ühisprojekte ette valmistades saatis FOI Saudi Araabiasse ühe lepingu näidise, mida saudid tõlgendasid ekslikult reaalseks pakkumiseks.

Peaminister Fredrik Reinfeldt, kes Svenska Dagbladeti teatel ise toetas relvatehase rajamist, on teemat kommenteerinud vaid põgusalt. Kolmapäeval ütles ta üldsõnaliselt, et loodetavasti on kõik valitsusasutused austanud seadusi. Samuti mainis ta, et Rootsi ja Saudi Araabia valitsus sõlmisid kaitsekoostöö leppe juba Göran Perssoni valitsuse ajal 2005. aastal. Teema pakkus Rootsis kõneainet ka tollal, sest Stockholm on oma välispoliitika üheks prioriteediks nimetanud inimõiguste austamist.

Nüüdseks on selgunud, et tegelikult oli juba 2010. aastal projekt «Simoom» kõikidele parlamendi erakondadele teada. Ent miskipärast otsustati tollal küsimus maha vaikida.

Saudi Araabiat peetakse üheks maailma jõhkraimaks diktatuuriks, kus vastavalt šariaadile karistatakse surmanuhtlusega vägistajaid, mõrvareid, ususalgajaid, relvastatud röövleid ja narkosmugeldajaid.

Ühtlasi on Saudi Araabia maailma suurim naftaeksportija, tänu millele on tegemist – kui vaadata suhet SKTsse – maailma suurima kaitse-eelarvega riigiga. Rootsi jaoks moodustab Saudi Araabia veerandi kogu relvamüügist.