/nginx/o/2023/02/02/15115178t1h9c84.jpg)
Rootsi valitsus tuli neljapäeval välja uue seaduseelnõuga äärmusrühmitustega seotud tegevuste keelamise kohta, mis on osa terroritõrjeseaduste karmistamisest, mida Türgi nõuab riigilt NATO-ga liitumise heakskiitmiseks.
Rootsi valmistub terroritõrjeseadusi karmistama
«See on laiem kriminaliseerimine, mis võtab sihikule hulga terroriorganisatsioonidega seotud tegevusi, mis ei pea olema otseselt seotud kindla terrorikuriteoga,» ütles justiitsminister Gunnar Strommer.
Uue seaduse kohaselt kriminaliseeritakse tegevused nagu varustuse käitlemine, laagrite või kohtumiste korraldamine ja transpordi pakkumine terroriorganisatsioonide jaoks.
Rootsi muutis novembris eelnõu vastuvõtmiseks põhiseadust, kuna seda hinnati rikkuvaks seniseid kogunemisvabadust puudutavaid seaduseid.
Valitsuse plaani kohaselt hääletab parlament eelnõu üle märtsis ja see peaks jõustuma juunis.
Rootsi on terroritõrjeseadusi karmistanud alates 2017. aastast, kui Islamiriigile (IS) truudust vandunud usbeki asüülitaotleja sõitis Stockholmis veokiga rahva sekka ja tappis viis inimest.
Karmimat võitlust äärmusrühmituste vastu nõuab Rootsilt NATO-ga ühinemise tingimusena ka Türgi.
/nginx/o/2023/02/02/15115180t1haeee.jpg)
Rootsi ja Soome loobusid pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale oma kauasest neutraliteedipoliitikast ja taotlesid ühinemist NATO-ga.
Türgi on nende liitumise blokeerinud, süüdistades Rootsit varjupaiga pakkumises Kurdistani Töölisparteiga (PKK) seotud «terroristidele».
Ankarat on muu hulgas ärritanud Rootsis toimuvad kurdimeelsed meeleavaldused, kus on sageli näha olnud PKK lippu.
Strommer rõhutas, et «meeleavaldustel või kohtumistel osalemine ise karistatavad ei ole».
Ta lisas, et ka lippude lehvitamine karistatavaks ei muutu, kuid sellist tegevust võidakse kasutada tõendina kohtus.