Saada vihje

Küprose presidendivalimisi ilmestab kõrge valimisaktiivsus

Copy
Küprose presidendivalimistel pääseb tõenäoliselt teise vooru endine valitsuse kõneisik ja välisminister Níkos Christodoulídis. Pilt on illustreeriv.
Küprose presidendivalimistel pääseb tõenäoliselt teise vooru endine valitsuse kõneisik ja välisminister Níkos Christodoulídis. Pilt on illustreeriv. Foto: Michalis Karagiannis / www.imago-images.de / Scanpix

Küproslased on käinud agaralt hääletamas pühapäeval peetavatel presidendivalimistel, mis on võrdlemisi tasavägised kolme kandidaadi vahel, samas kui põletavamad teemad on korruptsioon ja majanduse seis ning saareriigi pikaajaline lõhestatuse küsimuse lahendamine tammub paigal.

Kokku kandideerib valimistel rekordiline arv kandidaate, ent 14 seas on vaid kaks naist. Võitja vajab esimeses voorus 50 protsenti pluss ühe hääle saamist, et vahetada välja juba kaks ametiaega võimul olnud riigipea Níkos Anastasiádis.

Nii Küprose kui Eesti aja järgi kella 15-ks oli käinud valimas 312 008 hääleõiguslikku kodanikku, mis on tugev tulemus, ütles valimiskomisjoni esimees Costas Constantinou.

See arv moodustab 55,6 protsenti valijaskonnast, mida on 4,7 protsendipunkti enam samal kellaajal hääletanuist viimastel presidendivalimistel 2018. aastal.

Peamised kandidaadid on 61-aastane Averof Neophytou, kes juhib riigi suurimat, Demokraatlikku Parteid, 66-aastane karjääridiplomaat Andreas Mavroyiannis ning endine valitsuse kõneisik ja välisminister, 49-aastane Níkos Christodoulídis.

Arvamusuuringute kohaselt jõuab teise vooru kindlasti Christodoulides, kelle vastaseks saab kas Mavroyiannis või Neophytou.

Viimase, ringhäälingu CyBC tellitud ja 27. jaanuaril avaldatud arvamusküsitluse kohaselt juhtis Christodoulides 26,5 protsendiga, talle järgnesid Neofytou 22,5 ja Mavroyiannis 21 protsendi toetusega.

Küprose elanikud loodavad, et uus president asub kiiresti tegutsema tugevdamaks majandust, mida on mõjutanud Venemaa sõda Ukrainas ning elatustaseme tõus.

Migratsioon on olnud samuti kuum teema seoses ulatusliku migrantide vooga. Küpros on üks suurimaid asüülitaotluste arvuga Euroopa Liidu riike elanikkonna kohta.

Muret tekitab valijais ka hiljutine raha eest passide ostmise skandaal.

Küpros on olnud lõhestunud alates 1974. aastast, kui Türgi sõjavägi okupeeris saarest kolmandiku põhjaosas vastuseks Kreeka toetusega riigipöördele.

«Mõned asjad peavad minu meelest radikaalselt muutuma, Küprose küsimus ja majandus,» ütles 45-aastane õpetajanna Maria Christodoulou pealinna Nikosia valimisjaoskonnas AFP-le.

Analüütikute sõnul on valimiskampaanias antud lubaduste seas esil korruptsiooni väljajuurimine ja majanduse olukorra parendamine.

«Korruptsioon on arutelude keskmes, majandus ja igapäevaelu. Küprose probleem on teisejärguline teema,» ütles rahvusvahelise poliitika ja halduse abiprofessor Nikosia ülikoolis Giorgos Kentas.

Teine voor korraldatakse nädala pärast. Hääletusõigus on enam kui 561 000 inimesel, sealhulgas 10 346 välismaal elaval küproslasel.

Tegemist on kaheksanda presidendi valimisega iseseisva vabariigi 63-aastases ajaloos.

Tagasi üles