Türgi ja Süüria võimsates maavärinates hukkus vähemalt 3800 inimest (3)

BNS
Copy
Kokku varisenud elumaja Süürias Armanazi linnas.
Kokku varisenud elumaja Süürias Armanazi linnas. Foto: YAHYA NEMAH/EPA/SCANPIX

Esmaspäeva varahommikul ja pärastlõunal tabasid Türgi lõuna- ja Süüria põhjaosa võimsad maavärinad, milles sai surma vähemalt 3800 inimest, ohvrite arv tõenäoliselt kasvab. 

Türgis sai viimastel andmetel surma 2379 ja Süürias umbes 1300 inimest. Mõlemas riigis on tuhandeid vigastatuid.

Türgi asepresident Fuat Otkay kinnitas riiklikus telekanalis, et laastavas maavärinas sai surma 2379 ja vigastada 14 483 inimest. Otkay lisas, et hävinenud on 4748 hoonet ja rusude alt päästetud kokku 7840 inimest.

Esimese maavärina magnituud oli 7,8 ja selle kese asus Türgis Gaziantepi linna lähedal. Maavärinale järgnes üle 40 järeltõuke, millest võimsaima magnituud oli 6,6.

«Ma pole elus kunagi midagi sellist näinud. Me kõikusime peaaegu ühe minuti,» ütles Türgi lõunaosas elav Nilüfer Aslan BBC-le.

Süüria maavärin 6. veebruaril 2023.
Süüria maavärin 6. veebruaril 2023. Foto: MAHMOUD HASSANO / Reuters / Scanpix

Londoni ülikooli seismoloogi Stephen Hicksi sõnul võib see olla Türgi ajaloo suurim maavärin, vahendab BBC. Epitsentri alal elavad miljonid Süüria pagulased ning paljud inimesed on endiselt rusude all lõksus.

Maavärinas purunes sadu hooneid, alates Aleppo linnast Süüria põhjaosas kuni Diyarbakiri linnani Türgis enam kui 330 kilomeetrit kirdes.

Süüria päästetöötajad 6. veebruaril 2023.
Süüria päästetöötajad 6. veebruaril 2023. Foto: MAHMOUD HASSANO / Reuters / Scanpix

Iisrael ja Ukraina on teatanud valmidusest Türgit kriisiabiga aidata, vahendas Reuters.

Kreeka peaminister Kyroakos Mitsotakis lubas aidata naabrit kõigi vahenditega.

Mitsotakis ütles, et Ankara kiitis juba heaks Kreeka eripäästeüksuse saatmise ning lisas, et Ateena on valmis sõltuvalt Türgi edasistest soovidest saatma täiendavalt tehnikat, meditsiinivarustust, tekke ja telke.

Kreeka valitsuse kõneisik ütles, et transpordilennuk C-130 päästjate ja varustusega stardib Türgisse tõenäoliselt tänase jooksul.

Ukraina teatas, et on valmis saatma Türki päästerühma.

«Ukraina on valmis saatma Türgile appi suure rühma päästjaid. Koordineerime nende saatmist tihedas koostöös Türgiga,» kirjutas Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba Twitteris.

Maavärinat oli tunda ka Iisraeli, Palestiina, Küprose ja Liibanoni aladel. Itaalia valitsus kuulutas välja tsunamiohu, mis praegu on tühistatud. 

Päästetöötajad otsivad rusude alt rängas maavärinas ellujääjaid.
Päästetöötajad otsivad rusude alt rängas maavärinas ellujääjaid. Foto: KHALIL ASHAWI / Reuters / Scanpix

Türgi kuulutas välja erakorralise seisukorra ja kutsub inimesi üles mobiiltelefone mitte kasutama.

Maavärin tegi maatasa terveid kvartaleid Türgi suurtes linnades, kus elab miljoneid sõjapõgenikke, nii Süüriast kui mujaltki konfliktidest.

Päästjad kasutasid nii rasketehnikat kui käsitsi kaevamist, et eemaldada rususid ellujäänute otsimisel, keda nii mõnelgi juhul oli kuulda rusude alt abi hüüdmas.

«Kuna ma elan maavärinatsoonis, siis ma olen harjunud raputada saada,» ütles Melisa Salman, Türgi linnas Kahramanmaras elav 23-aastane reporter. «Ent see oli esimene kord, kui me oleme kogenud midagi sarnast. Mõtlesime, et tegu on apokalüpsisega.»

Süüria riikliku maavärinakeskuse juht Raed Ahmed ütles, et tegu on keskuse ajaloos registreeritud võimsaima maavärinaga.

Maavärinas purunes tuhandeid hooneid alates Aleppo linnast Süüria põhjaosas kuni Diyarbakiri linnani Türgis enam kui 330 kilomeetrit kirdes, vahendasid erinevad meediakanalid.

Maavärin leidis aset kell 04.17 kahe miljoni elanikuga Gaziantepi linna lähedal ja selle kolle oli 17,9 kilomeetri sügavusel, teatas USA geoloogiateenistus (USGS).

Päästetöid raskendas kohati tugev lumetorm, mis kattis suuri maanteid jää ja lumega. Ametnike sõnul on maavärin muutnud kasutuskõlbmatuks vähemalt kolm suuremat rahvusvahelist lennujaama, mis omakorda raskendab abi saatmist piirkonda.

Taani geoloogiainstituut ütles, et peamise maavärina järelvõnked jõudsid kaheksa minutit hiljem Gröönimaa idarannikuni.

Türgi Düzce provintsis leidis 1999. aastal aset maavärin magnituudiga 7,4, toona hukkus enam kui 17 000 inimest, sealhulgas umbes tuhat Istanbulis. Eksperdid on pikka aega hoiatanud, et võimas maavärin võib tekitada Istanbulile suurt hävingut, linnas elab umbes 16 miljonit inimest ning sealsete hoonete ehituskvaliteet ei ole vastav taolistele võimsatele maavärinatele.

Viimane magnituudiga 7,8 maavärin tabas Türgit 1939. aastal, kui riigi idaosas asuvas Erzincani provintsis hukkus üle 33 000 inimese.

Erdoğan kuulutas välja seitsmepäevase riikliku leina

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kuulutas esmaspäeval välja seitsmepäevase riikliku leina, kui Türgis ja naaberriigis Süürias hukkus vähemalt 2600 inimest.

«Seitsmeks päevaks on väljakuulutatud üleriigiline lein. Meie lipp heisatakse poolde masti kuni päikeseloojanguni pühapäeval ehk 12. veebruaril 2023. aastal kõigis meie riiklikes asutustes ja välisriikide esindustes,» teatas Erdoğan sotsiaalmeedias.

AFP/BNS

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles