Maavärin kahjustas tõsiselt teisest sajandist pärit Türgi kindlust

Vaade Gaziantepi kindlusele maavärina järel. Foto: Reuters/ScanPix

Täna hommikul Türgit ja Süüriat tabanud maavärin kahjustas tõsiselt Gaziantepi kindlust, mis asub selle epitsentri lähedal.

«Osa Şahinbey piirkonnas asuva ajaloolise Gaziantepi kindluse [..] bastione hävis maavärina tagajärjel, rusud veeresid teele laiali,» edastas Türgi uudisteagentuur Anadolu.

«Kindlust ümbritsevad raudreelingud pillutati ümbritsevatele kõnniteedele. Kokku varises ka kindluse kõrval asuv tugimüür. Mõnes bastionis oli näha suuri mõrasid,» lisas agentuur.

Osaliselt varisesid kokku ka kindluse kõrval asuva Şirvani mošee kuppel ja idapoolne sein. Mošee on ehitatud 17. sajandil.

Arheoloogide sõnul rajati Gaziantepi kindlus algul vahitornina teisel ja kolmandal sajandil, pärast seda laiendati seda aja jooksul.

Praeguse kuju saavutas kindlus keiser Justinianuse ajal (572.–565. aastal). Viimastel aastatel on seal tegutsenud muuseum.

Türgi asepresidendi Fuat Oktay sõnul sai tänases maavärinas kahjustada umbes 1700 hoonet kümnes Türgi linnas.

Maavärinas purunes hooneid alates Aleppo linnast Süüria põhjaosas kuni Diyarbakiri linnani Türgis enam kui 330 kilomeetrit kirdes, vahendasid meediakanalid.

Maavärin leidis aset kell 4.17 kahe miljoni elanikuga Gaziantepi linna lähedal ja selle kolle oli 17,9 kilomeetri sügavusel, teatas USA geoloogiateenistus (USGS). Maavärina magnituud oli 7,8.

Maavärinale järgnes mitu tundi hiljem, juba otsingute ja päästeoperatsiooni ajal veidi nõrgem maavärin magnituudiga 7,5, kokku registreeriti üle 50 järeltõuke, millest võimsaima magnituud oli 6,6.