16. märtsi ehk leegionäride päeva lähenedes karmistab Läti piirikontrolli, et välistada soovimatute isikute riiki sisenemine, vahendab BNS lõunanaabrite siseministri Rihards Kozlovskise sõnu.
Läti tugevdab leegionäride päeva lähenedes piirikontrolli
12. märts 2012, 11:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta-aastalt on Läti korrakaitsjail probleeme olnud sellega, et 16. märtsil ei kogune Riia vabadussamba juurde mitte ainult relvavendi mälestavad kunagi Läti Leegionis sõdinud vanad mehed, vaid ka mitmesugused äärmusrühmitused. Näiteks nii paremäärmuslased kui ka end neile vastandavad vasakäärmuslased.
«Me tugevdame piirikontrolli. Meil on nimekiri isikuist, kes on sel ajal soovimatud, ning me pingutame selle nimel, et välistada selliste isikute kohalviibimine, kes on avalikult radikaalid,» lubas Kozlovskis.
Siseminister tõdes, et ettevalmistused 16. märtsiks võivad mõjutada ka selle kuupäeva paiku Läti piiri ületavaid tavakodanikke. Kozlovskise sõnul on musta nimekirja pandud mitmeid välismaalasi, sealhulgas Vene kodanikke, kuid täpsemat infot ta anda ei soovinud.
Ministri sõnul pole Läti võimudel küll infot mõne plaanitava provokatsiooni kohta, kuid ta ei välistanud, et vabadussamba ümber pannakse tara. «Kui samal ajal toimub viis vastanduvat üritust, peame me võtma tarvitusele julgeolekuabinõusid,» nentis ta.
Läti kaitsepolitsei juht Jānis Reiniks on öelnud, et suurem arv 16. märtsile kavandatud üritusi ja hiljutine keelereferendum suurendavad tänavu leegionäride päevaga seotud riske.
Riia linna tegevdirektori kohusetäitja Maris Kalve otsustas 6. märtsil, et ei anna luba ühekski 16. märtsile kavandatud meeleavalduseks. Organisatsioonid, kelle taotlus korraldada tol päeval miiting lükati tagasi, saavad aga pöörduda kohtu poole, kes tavaliselt on leidnud, et meeleavaldustele tuleb luba anda.
1943. aastal asutatud Läti Leegionisse mobiliseeriti ühtekokku 140 000 inimest, kellest umbes 50 000 langes sõjas või suri hiljem asumisele saadetuna.