Nausėda: punased jooned Ukraina relvastamisel tuleb kaotada

Leedu president Gitanas Nausėda koos Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõiga. Foto: Johanna Geron/REUTERS/Scanpix

Leedu toetab Ukrainasse relvade saatmisel kõigi «punaste joonte» ületamist, ütles täna president Gitanas Nausėda. «Olen tõesti (hävituslennukite – BNS) saatmise ja kõigi punaste joonte ületamise poolt,» ütles ta Brüsselis ajakirjanikele.

Enne Euroopa Ülemkogu erakorralist kohtumist rääkinud Nausėda rõhutas, et lääneriikide viivitamine Ukrainale rohkemate relvade saatmisega toob kaasa rohkem kannatusi ja surmasid.

«Peame olema otsustavad,» ütles president.

Ülemkogul osaleb ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes saabus sinna koos Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

Eelnevalt külastas Ukraina riigipea Ühendkuningriiki, kus palus lääneriikidelt hävitajaid: «Meil on vabadus, andke meile selle kaitsmiseks tiivad.»

Ka USA on seni keeldunud tarnimast Ukrainale sõjalennukeid F-16, kuid teised partnerid, sealhulgas Poola, on sellele mõttele palju avatumad.

Nausėda ütles, et tal on Zelenskõi visiidi üle hea meel, sest «üks külastus on parem kui kümme veebikõnet».

Leedu riigipea avaldas lootust, et EL hindab enne aasta lõppu Ukraina edusamme ühenduse liikmesuse saavutamisel ja teeb ​​soodsa otsuse.

«Läbirääkimised võivad alata tänavu, see on reaalne. Jah, see juhtub aasta lõpus niikuinii, sest Euroopa Komisjon esitab oma järeldused tõenäoliselt oktoobris, kuid pärast seda on meil ikkagi ülemkogu,» ütles president.

Kremli-vastastest sanktsioonidest rääkides rõhutas president, et toetab karmimaid piiranguid Venemaa riiklikule energiakorporatsioonile Rosatom ja rohkematele pankadele.

Eesmärk on kehtestada need piirangud 24. veebruariks, sõja alguse esimeseks aastapäevaks.

Enne nädala alguses toimunud kohtumist kutsusid kaheksa ELi riiki, sealhulgas Leedu, Brüsselit üles tugevdama drastiliselt kontrolli bloki piiridel, et vältida järjekordset ulatuslikku rändekriisi.

Nausėda rõhutas ajakirjanikele vajadust parandada ühenduse õigusakte, et reageerida Leedu rändekriisile, mida riigi ametnikud nimetavad Valgevene režiimi hübriidrünnakuks.

Samuti kutsus ta üles tegema tihedamat koostööd kolmandate riikidega, et migrandid lõpetaksid Euroopa Liitu lihtsa sisenemise valelubaduste uskumise.

Baltic News Service