SÕJANÄDAL ⟩ Mis juhtus Ukraina rinnetel 4. veebruarist kuni 10. veebruarini

• Kolm eksperti ja üks Ukraina seersant otse rindelt annavad ülevaate sõjast.
• Ukrainas räägitakse üha enam Bahmuti mahajätmisest, olukord on seal kriitiline.
• Kaitseministri väljavahetamist sõjaväeluure juhi vastu ei pea Kiievi eksperdid tõenäoliseks.

Ukraina armeele läheb järjest kriitilisemaks olukord Ida-Ukrainas Bahmuti linna ümbruses, selgub ülevaatest, mille Postimees koostas kolme Ukraina ja Eesti militaareksperdi ning ühe Bahmuti all sõdiva Ukraina sõjaväelase vastuste põhjal. Postimees avaldab iga nädal kokkuvõtliku ülevaate Ukraina sõjas toimuvast.

Kui jätta kõrvale reedehommikune järjekordne ulatuslik raketilöök Ukraina infrastruktuuri objektide pihta, siis Ukraina idarindel püsis olukord sisuliselt muutusteta. Mingit läbimurret pole Vene armee kuskil suutnud teha. Siiski pole võimatu, et ukrainlased otsustavad Bahmuti maha jätta. Selle mõistlikkusest hakkas sel nädalal rääkima mitu Ukraina eksperti ja ka endist sõjaväelast. Bahmutis asuvate Ukraina üksuste varustamiseks on alles jäänud vaid üks tee, aga ka see on pideva suurtükitule all. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on lubanud, et linna ei loovutata venelastele.

Bahmut on transpordisõlm, kus enne sõda elas 80 000 inimest. Praegu on linna jäänud veel umbes 8000 tsiviilisikut, kes elavad seal lakkamatu pommitamise all. Bahmuti mahajätmise võimalus suureneb, kui Vene üksused suudavad läbi murda Bahmutist järgmise Ukraina linna Kostjantõnivkani. Esimesed Vene üksused on jõudnud Kostjantõnivka piirist vaid üheksa kilomeetri kaugusele.

Bahmutist ligi 50 kilomeetrit lõuna pool on Vene väed pärast mitu kuud kestnud lahinguid peaaegu täielikult vallutanud Marjinka linnakese, kus enne sõda elas 9000 inimest. See on Donetskile kõige lähemal asuv linn, mis oli Ukraina kontrolli all.

Ukraina piirivalve sõdurid Bahmutis 9. veebruaril. Foto: YASUYOSHI CHIBA / AFP / SCANPIX