Suri Hispaania filmirežissöör Carlos Saura

Hispaania režissöör Carlos Saura Madridis 2005. aasta 31. oktoobril. Foto: MARCELO DEL POZO / REUTERS / Scanpix

Tunnustatud Hispaania filmirežissöör Carlos Saura, kes jõudis rahvusvahelisele areenile 1960-ndail kriitiliste filmidega Franco diktatuuri suhtes, suri reedel 91 aasta vanuselt, teatas Hispaania filmiakadeemia.

«Ta suri täna oma kodus 91-aastasena, ümbritsetuna oma lähedastest,» kirjutas filmiakadeemia Twitteris, nimetades Saurat üheks kõige tähtsamaks režissööriks Hispaania filmiajaloos.

«Carlos Saura lahkus meie seast, Hispaania kultuuri üks põhikujusid,» ütles peaminister Pedro Sánchez. «Tema anne on ja jääb olema igavesti osa meie ajaloo kultuuripärandist. Me jätame hüvasti kujutlusvõime režissööriga, ent tema kino jääb.»

Ka Hispaania kuningakoda avaldas kaastunnet.

«Tema kino ei sure kunagi. Hüvasti, Carlos Saura,» teatas kuningakoda Twitteris koos fotoga, millel lavastaja vestles kuninga ja kuningannaga.

Saura sündis 1932. aastal 4. jaanuaril riigi kirdeosas asuvas Huesca linnas.

Saura oli tuntud oma lõppematu aktiivsuse poolest ning armastusest kinokunsti vastu, mis jätkus kuni lõpuni, sest tema viimane film jõudis Hispaanias kinodesse vaid nädal aega tagasi.

Lavastaja suri vaid üks päev enne seda, kui talle oleks omistatud Hispaania filmiakadeemia elutööauhind Goya, mis on omamoodi võrreldav USA filmiakadeemia jagatavate Oscaritega.

Hispaania kinoajaloo suurte lavastajate nagu Luis Buñuel ja Pedro Almodóvar kõrval üheks hispaania kino suurkujuks nimetatud Saura lavastas oma pool sajandit kestnud karjääri jooksul umbes 50 filmi, mille eest pälvis ta arvukalt auhindu.

Tema tuntumate filmide seas on Franco-aegne kriitika «Jaht» («La caza», 1966), ims võitis Berliini filmifestivalil olulisuselt teise auhinna.

Pärast diktatuuri lõppu Franco surmaga 1975. aastal muutis Saura oma fookust ning hakkas tegema filme muusikast ja tantsimisest, näiteks flamenko-tantsule pühendatud 1980. aastate filmitriloogia «Verepulm» («Bodas de sangre», 1981), «Carmen» (1983) ja «Nõiutud armastus» («El amor brujo», 1986).

Paljude kriitikute meelest on tema parim töö 1975. aastal üles võetud «Kasvatades kaarnaid» («Cría cuervos», 1976), allegooria diktatuurist, mis lämmatas tema riiki kuni sama aastani ning mis võitis aasta hiljem Cannes'is žürii peapreemia.

Mitu korda abielus olnud ning mitme lapse isa Saura oli suhtes ka oma muusa Geraldine Chapliniga, kellega nad said ka lapse.