Norra: Venemaa on oht kogu Euroopale

Copy
Norra Kodukaitse (Heimvernet) liige valvab Karsti gaasitöötlustehast. Foto on illustratiivne.
Norra Kodukaitse (Heimvernet) liige valvab Karsti gaasitöötlustehast. Foto on illustratiivne. Foto: Carina Johansen / NTB / AFP / Scanpix

Venemaa on peamine julgeolekuoht kogu Euroopale ja jääb selleks veel pikka aega, ütlesid esmaspäeval Norra luureametnikud, hoiatades, et hiljutised koraani põletamised Skandinaavias võivad viia riigis terrorirünnakuteni.

«Venemaa kujutab endast praegu Norra ja Euroopa julgeolekule suurimat ohtu, vastasseis Läänega jääb kestma pikaks ajaks,» ütles Norra kaitseminister Bjørn Arild Gram, kommenteerides Norra sise- ja välisluureametite ning Norra riikliku julgeolekuvalitsuse NSM iga-aastast ohuhinnangut.

«Koraani põletamist võib näha solvamise või provokatsioonina, ootame, et säärased intsidendid leiavad 2023. aastal aset ka Norras,» ütles sisejulgeolekuameti PST juht Beate Gangås. «Kui säärased intsidendid Norras aset leiavad, kasvab radikaliseerumise ja terrorirünnakute kavandamise oht.»

«Venemaa püüab koguda teavet Norra nafta-, gaasi- ja energiasektori enamiku aspektide kohta,» märkis raport seoses mullu avaldunud «Venemaa ambitsiooniga avaldada survet Euroopa energiajulgeolekule».

Sellest hoolimata jäi Norra siseriiklik terroriohu tase muutmata ehk «mõõdukaks».

Norra välisluureameti asejuht Lars Nordrum ütles, et Norra nafta- ja gaasirajatisi võib ohustada Vene sabotaaž. NSM-i juht Sofie Nystrøm hoiatas, et Norra gaasi- ja naftarajatiste ründamise korral «kannatab kogu Euroopa».

«Norra on praegu Euroopa tähtsaim energiatarnija,» ütles Nordrum. PST hinnangul on siiski ebatõenäoline, et Venemaa korraldaks sel aastal Norras mõne sabotaažioperatsiooni.

Ent raporti kohaselt võib olukord muutuda ning sabotaaž tõelisuseks saada, kui Venemaa soovib eskaleerida konflikti NATO ja Läänega.

Pärast Venemaa ilmset sabotaaži Nord Stream 1 ja 2 gaasitrassil mullu Läänemeres, on Norra selgelt suurendanud oma julgeolekut strateegiliselt tähtsates paikades, sealhulgas oma energiataristu puhul.

Nordrumi sõnul muutub Venemaa lähiaastatel üha enam «autoritaarseks ja militariseerituks», viidates sellele, kuidas propagandat kasutatakse avaliku arvamusega manipuleerimiseks. Ühtlasi tõi ta välja, kuidas Moskva seob end üha tihedamalt teiste autoritaarsete režiimidega.

«Tagasiteed ei ole,» ütles Nordrum ohuhinnangu esitlusel. «Vene huvid on ühildamatud Lääne omadega.»

Iga-aastane riskianalüüs, mida tehti esmakordselt pärast Kremli okupatsiooniväe invasiooni Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, jõudis samuti järeldusele, nagu ka varem, et Venemaa ja Hiina on peamised ohud Norra julgeolekule ja huvidele.

Nordrumi sõnul on Ukraina olnud Venemaa jaoks «katastroof», pidades silmas lääneriikide kehtestatud kaubandussanktsioone, Moskva üha suuremat rahvusvahelist isoleerimist ning enam kui 100 000 vene sõduri hukkumist või haavata saamist rindel.

Relvakonflikt on Nordrumi sõnul suurendanud Norra geopoliitilist tähtsust ning mitte vaid seepärast, et tegu on Euroopa mandri juhtiva gaasitootjaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles