/nginx/o/2023/02/18/15146157t1ha8fb.jpg)
Venemaa on pannud Ukrainas toime inimsusvastaseid kuritegusid, ütles USA asepresident Kamala Harris laupäeval, viidates okupatsiooniväe laiaulatuslikele ja süsteemsetele rünnakutele riigi tsiviilelanikkonna vastu.
USA: Venemaa on Ukrainas pannud toime inimsusvastaseid kuritegusid (2)
«USA on ametlikult määratlenud, et Venemaa on pannud toime inimsusvastaseid kuritegusid,» ütles Müncheni julgeolekukonverentsil esinenud Harris.
See on esimene kord, mil USA määratleb Venemaa tegusid Ukrainas ametlikult inimsusvastaste kuritegudena.
«Nende teod on kallaletung meie ühistele väärtustele ja ühisele inimsusele. Vene väed on viinud läbi laiaulatusliku ja süsteemse rünnaku tsiviilelanikkonna vastu,» lisas Harris.
Asepresident loetles sõjaroimadena üles jõhkraid mõrvu, tapmisi, piinamisi, vägistamisi, küüditamisi, hukkamisi, peksmisi ja elektrišoki kasutamist.
«Ütlen kõigile neile, kes on pannud toime neid kuritegusid, ja nende ülemustele, kes on kaasosalised neis roimades, et teid võetakse vastutusele. Õiglus peab võidutsema,» ütles endine prokurör Harris.
Kolmepäevasel konverentsil osalevad maailmaliidrid, kelle hulgas on Prantsuse, Saksamaa ja Suurbritannia liidrid, aga ka Hiina välisminister Wang Yi.
Harris kiitis ühtlasi ka Ukraina edusamme Venemaa sissetungile vastu seismisel.
«Kiiev püsib endiselt, Venemaa on nõrgestatud, atlandiülene allianss on tugevam kui ei eales varem ning, mis kõige tähtsam, Ukraina rahva vaim püsib,» sõnas ta.
Laupäeval peetaval konverentsi teisel päeval kostis taas üleskutseid anda Ukrainale senisest veelgi rohkem sõjalist abi.
Liitlased eesotsas Ühendriikidega on saatnud Kiievile miljarditesse dollaritesse ulatuvat abi, alates suurtükkidest ja laskemoonast kuni õhutõrjesüsteemideni, ent Ukraina võimude sõnul vajavad nad edukaks vastupealetungiks veelgi rohkem ja tõhusamat relvastust.
«Me peame andma Ukrainale, mida ta vajab, et võita ning jääda kestma suveräänse ja sõltumatu Euroopa riigina,» ütleb Stoltenberg maailma liidrite kohtumisel.
Venemaa kallaletungist Ukrainale möödub 24. veebruaril aasta.
Liitlased eesotsas USA-ga on andnud Kiievile miljardite dollarite eest relvi, kuid Ukraina ütleb, et edukaks vastupealetungiks on neid vaja veel rohkem.
Stoltenberg toetas Kiievi palvet ja ütles, et lääneriigid peavad toetust Ukrainale jätkama ja suurendama.
«Putin ei kavanda rahu, ta kavandab rohkem sõda,» lausus ta viitega Venemaa autoritaarsele presidendile Vladimir Putinile. «Suurim oht kõigist on see, kui Putin võidab. Kui Putin võidab Ukrainas, siis selle sõnum talle ja teistele autoritaarsetele liidritele on, et nad võivad kasutada jõudu, saamaks seda, mida nad tahavad.»
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kannustas liitlasi kahekordistama sõjalist toetust Ukrainale.
«Me peame kahekoristama ja jätkama tõeliselt tugevat toetust, mida on vaja, et need Putini imperialistlikud plaanid lõplikult läbi kukuksid,» rõhutas ta laupäeval.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi palus reedel konverentsi avades liitlastel abi kiirendada, Euroopa riigid andsid lubaduse toetust suurendada.
Vaatamata üleskutsetele tarnida üha rohkem ja tõhusamaid relvi, on liitlaste seas kõhklusi teatud relvastuse andmisest Ukrainale.
Ehkki Berliin nõustus jaanuaris Saksamaal toodetud kaasaegsete lahingtankide Leopard 2 andmisega Kiievile, olles pikki nädalaid luba edasi lükanud, on pidanud omakorda jääma lubaduste ootele liitlastelt.
Zelenskõi palve lääneriikide liidritele anda Kiievile hävituslennukeid on saanud seni jaheda vastuvõtu osaliseks ning liitlased ei pea tõenäoliseks nende andmist lähiajal.
Lahinguväljal väitis Moskva reedel, et nende takerdunud ja suurte ohvritega pealetungis on aset leidnud väike edasiminek, kui Wagneri erasõjavägi andis teada Bahmuti lähistel asuva küla hõivamisest.