USA näeb ajaloolist võimalust rahu saavutamiseks Karabahhi küsimuses

Kuna Venemaa pidi oma nn rahuvalvajad Ukrainasse sõtta saatma, ründas Aserbaidžaan Armeeniat, et Mägi-Karabahhi küsimus jõuga lahendada. Foto: STRINGER/AFP/Scanpix

USA välisminister Antony Blinken kutsus laupäeval Armeeniat ja Aserbaidžaani haarama kinni ajaloolisest võimalusest lõpetada omavaheline aastakümneid kestnud tüliküsimus Mägi-Karabahhi üle.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ütles neljapäeval, et ta oli esitanud oma verivaenlasele Bakuule ettepaneku täiemahulise rahuleppe saavutamiseks, millega teha lõpp Kaukaasia naaberriikide vahelisele vaidlusele.

«Me usume, et Armeenial ja Aserbaidžaanil on tõeliselt ajalooline võimalus tagada kestev rahu pärast enam kui 30 aastat konflikti,» ütles Blinken enne kohtumist Pašinjani ja Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga Müncheni julgeolekukonverentsi raames.

Tema sõnul on mõlemad osapooled muutnud oma fookust ja keskenduvad rahuprotsessile, sealhulgas otsekõnelustega omavahel ning EL-i ja Ühendriikidega.

USA on tema sõnul jätkuvalt võtnud kohustuse teha kõikvõimalik, et toetada neid jõupingutusi, lisas Blinken.

Pärast Müncheni kohtumist märkis Pašinjani büroo, et rahuleppe mustandit arutati ning et ta oli Armeenia poolele taaskinnitanud oma pühendumust kestva rahu sõlmimiseks.

Samas oli ta tauninud Aserbaidžaani ebaseaduslikku blokaadi Latšini koridoris, mis on toonud kaasa humanitaar-, keskkonna- ja energiakriisi Mägi-Karabahhis, seisis avalduses.

Alijev ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et kohtumine kulges «konstruktiivselt» ning ta tutvub Armeenia ettepanekutega, vahendas Vene uudistekanal RIA Novosti.

«Esmapilgul võib näha progressi, mis puudutab Armeenia positsiooni, ent see pole piisav,» sõnas ta.

Pašinjan ütles neljapäeval, et dokument anti üle ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski rühma kaaseesistujatele – Venemaale, Prantsusmaale ja USA-le.

Armeenia ja Aserbaidžaan on pidanud kaks sõda Mägi-Karabahhi (Artsahhi) üle, konflikt on nõudnud kümneid tuhandeid elusid.

Rahvusvaheliselt vahendatud rahukõnelused Jerevani ja Bakuu vahel pole seni tulemust andnud.

Pašinjan ütles varem valitsuse istungil, et «dokument peab olema Aserbaidžaanile vastuvõetav, selle allkirjastamine peab tooma püsiva rahu».

Jerevan on süüdistanud Bakuud «etnilise puhastuse poliitikas» ja etniliste armeenlaste Mägi-Karabahhist lahkuma sundimises.

Alates detsembri keskpaigast on rühm isehakanud aserite keskkonnaaktiviste blokeerinud ainsat teed, mis ühendab Artsahhi Armeeniaga – Latšini koridori. Endi sõnul protestivad nad ebaseadusliku kaevandustegevuse vastu.

Jerevani sõnul on tee blokeerimine tekitanud separatistlikus regioonis täieulatusliku humanitaarkriisi. Puudus on toidust, kütusest ja ravimitest.